Mis mõttes Getter Jaani?

Mis mõttes võitis Eesti Laulu Getter Jaani, kui valikus oli ka see laul? Ja Orelipoiss? Minu arvates ei tohiks olla seda viimast vooru , kus rahvas saab hääletada kahe enim hääli saanud laulu poolt. Pubekate sõnumite saatmisega ei saa keegi võistelda ja pole siis ime, et just tema laul üle 60% häältega võitis.
Kurb.

Selle postituse nimi võiks olla "Miks ma talve armastan* vol 2000"

...aga see poleks enam originaalne, onju? Tegelikult olen ma lihtsalt väga pissed off. Sel nädalal algas "kolme prääniku" 30. juubelite ralli. Kõige pealt Liina. Siis Kai. Mul oli kohe hea meel, et saan neile "head vananemist" soovida olles ise veel alla 30. Ma olen neist ju siiski palju noorem. Tervelt kaks nädalat!
Vihane ei ole ma aga sugugi mitte sellepärast, et juubelid algasid, vaid hoopis sellepärast, et MA EI SAA KUMMALEGI NEIST MINNA. Sest kujutage ette, et just nüüd suutsin ma endale hankida jälle ühe viiruse. Sellise, mis kulmineerus lausa 38,8 palavikuga. Ma isegi ei mäletanud, mida selline palavik tähendas. Tõsi, palavik kadus sama ootamatult kui tuli. Aga see ei tähenda ju, et ma oleks piisavalt terve, et sünnipäevadele minna:( Oleks päris killer-kink mõlemale JUUBLILARILE - "Palun, siin on teile 30.sünnipäevaks tagasihoidlik viirus. Lillede asemel tõin!"
Ma ei tea, kellele ma midagi nii halba teinud olen, et haigused just mind kipuvad üles leidma? Ja kõige valemal ajal? Kas vanaema kootud käpikud ja sokid ei peaks mind külma ja viiruste eest kaitsma?
Ma tahaks kedagi või midagi süüdistada! Kõige lihtsam oleks muidugi süüdistada Janekit, sest temast see kõik pihta hakkas. Aga siis süüdistaks tema mind tagasi, et mina ta pühapäeval romantilisele jalutuskäigule vedasin ja ilmselt sealt meile mõlemile selle kummalise haiguse hankisingi.
Aga keda ma siis süüdistan? Keegi peab ju süüdi olema, et mu plaanid ära rikuti!?

Igatahes...ma siis soovin interneti kaudu kahele JUUBILARIle särtsakat sünnipäevapidu. Moodsad ajad:(

Huvitav küll...

...et viimase 24h jooksul on minu blogisse ära eksitud otsingusõnadega nagu "külm on", "aku tuppa" ja "jonn". Huvitav küll, miks ei leia ma statistika seast, et keegi oleks mu blogi otsa koperdanud otsides midagi stiilis "mõtleme positiivselt, veebruarilõpp on käes, päike on juba kõrgel ja kohe kohe on kevad" Huvitav, kas pole:D
Ja mingil veidral põhjusel on keegi sattunud mu veebipäevikut külastama ka otsides "kuidas naisi oma pilli järgi tantsima panna"? Minu blogist? Minu blogist leiab ikka pigem teistpidi õpetusi:)

Külmast (loe: vihast) sinine

Ärkad kell kuus, käid duši all, paned riidesse ja sammud reipalt õue, et auto sooja panna...kui hakkab pihta jälle sama vana nali, mis enam ei ole naljakas. Loomulikult ei lähe auto käima. Loomulikult. Ja trall hakkab pihta. Aku tuppa, laadima. Välja, proovime autot käivitada. Tulutult. Aku tuppa, laadima. Välja, proovime autot käivitada. Tulutult. Neljanda tulutu korraga on tahtmine Ruudolf vanarauaks müüa. Oleme Janekiga üksteise peale tigedad, et tööle ei saa, just nagu kumbki meist oleks külmas ja Ruudolfi jonnakuses süüdi. Omavahel enam ei räägi. Lihtsalt põrnitseme tigedalt üksteisele otsa.
Lisaks sellele on Skype otsustanud meile üllatuse valmistada ja nurka pissida. Janek on vihane nagu oleks mina süüdi. Koristan üllatuse vaikides ära.
Janek läheb uuesti autot käivitama. Vol 5. Või 6. Hoian hinge kinni. Pöidlaid pihus. Loodan, et nüüd ometi õnnestuks. Aga ei, näen juba aknast, et ta sammub tagasi toa poole, aku süles, veel vihasem kui enne.
Faaaaaaaaakkkkkk!!!!

Ilmateade ei eksi ju kunagi

Seega ärajäänud spaa-nädalavahetuse asemel saame nädalavahetusel hoopis õues grillida. Sõna otseses mõttes. Kui tänane ca -50 kraadi külma ära kannatada, siis vähemalt pühapäev tõotab küll huvitav tulla:D

Kuradi külm on!

Ma ei oska enam midagi muud öelda, kui et "kuradi külm on, kuradi kuradi külm on". Isegi kirjutada ei viitsi. Tahaks vaid sooja teki all olla ja kodust mitte välja tulla enne kui kevad on. Ja külm on tõesti, sest isegi Hugo, kes igal võimalikul hetkel minema jookseb, ei viitsi minema joosta, vaid lõdiseb pärast minutiajast väljasolekut ukse ees ja tahab tuppa tagasi. Sellist pilti juba tihti ei näe! Muidu tuleb teda ikka mööda metsa taga ajada.
Ma ei saa aru, kes see oli, kes külma ilma välja mõtles. Ja milleks? Seda ei ole ju vaja!
Sooja suve otsima? Anybody?

I always say that I've been in a bad mood for maybe 30 years now...

Tuli meelde, et vaatasin nädalavahetusel vanu koduvideosid. Kui suurem osa kaamera ette jäänud inimestest olid rõõmsad ja sõbralikud, siis polnud mitte ühtegi videot, kus mina poleks kasvõi korraks olnud 1)tujukas 2)tige 3)mossis 4)ärritunud 5)nipsakas 6)enesekeskne. Lisaks sellele leidsin endast ühe vana foto. Hr Abikaasa vaatas seda ja ütles, et no näed, "nii tüüpiline sina" - mossis. Ma ei ole selle kriitikaga muidugi nõus, sest kui hästi lähedalt ja pingsalt vaadata, siis on näha, et tegelikult on mu suunurgad sel fotol ülespoole.
Edasi sattusin ma lugema Kalade tähtkujus sündinud naiste iseloomustust ja lahendasin igihalja müsteeriumi pideva väsimuse kohta, mida mulle ette heidetakse. "Nende tervis ja meeleolu sõltuvad kuu faasidest. Täiskuu ajal on väsinud, apaatsed, kurdavad haiguste üle." Selge - järelikult on pidevalt täiskuu, mis mu tuju ja olekut mõjutab! Nii lihtne see oligi!
Aga...huvitav, kas ma peaksin videote vaatamisest, foto leidmisest ja horoskoobi lugemisest tegema kaugeleulatuvaid järeldusi oma iseloomu kohta? Et ma olengi mossis ja nipskas?
Ei usu;)
(horoskoobis oli kirjas ka "pehme ja järeleandliku iseloomuga")

Miks ma talve armastan! vol 100

Eilne hommik algas sellega, et vesi oli ära külmunud. Edasi ei läinud auto käima. Tööle jõudsin lõunaks.
Tänane hommik algas sellega, et auto ei läinud käima. Tundub, et tööle jõuan jälle lõunaks.
Nädalavahetuseks lubab VEEL krõbedamaid külmakraade (NAGU see üldse oleks veel võimalik!). Aga meil oli plaan spaasse minna. Mida ma olin NII kaua oodanud. Ilmselgelt tuleb see meil ära jätta, sest arvatavasti ootaks meid tagasi tulles ees jääloss.
Jah, pole siis ime, et ma talve nii väga armastan! (loomulikult oli see öeldud sarkasmiga). Ma ei ole talveks loodud. Ma tahan sooja suve. Päikesepaistet. 27 kraadi sobiks. Aga mitte külma, vaid SOOJA! Emme võiks juba Hispaaniasse villa ära osta. Selle, kus ta lubas vanaduspäevad mööda saata. Alustagu vanaduspäevade möödasaatmisega veidike varem. Ega 50 pole ka enam esimene noorus. Võiks varajasele pensionile mõtlema hakata.
Siis saaksime me kõik talve eest ära põgeneda. Jättes maha vaid villaste sokkide lõhna.

Paha tuju päev

Ei saa ju tuju kohe kuidagi hea olla, kui pärast "karjuvate" arvete tasumist avastad, et oh crap, aga kuu ju alles algas, kuigi kontojääk tahaks justkui midagi muud väita. Näiteks, et palgapäevani on jäänud veel loetud päevad ja summaga x tuleb vaid paar päeva veel välja venitada. Justkui halb nali. Must huumor.
Loomulikult olen ma ka ise selles süüdi. Sest kes kurat käskis mul eelmisel kuul haigeks jääda. Haigeks ja koduseks. Ja kui ma veel kuulen kedagi kusagil küsimas, et issake, miks inimesed ometi haigest peast tööle ronivad, kas nad siis oma tervise ja teiste peale ei mõtle, siis ma vastan teile: Just sellepärast nad tööle ronivadki, et mitte (haigusjärgsel) palgapäeval infarkti saada!
Ilusat paha päeva kõigile!

R.I.P vanaisa

Vananemine on paratamatu. Iga elutee saab kord otsa. Loogika räägib üht, kuid tunded teist keelt. Kurbus ja südamevalu võtavad võimust. Minus endas rebib see lahti haavad möödunud kurbadest sündmustest. Tundeid ei saa tagasi hoida, ega peagi.
Olgu siis väikeseks lohutuseks see, et mõtetest ja hingest ei kao vanaisa kuhugi ning ta võis meie seast lahkuda südames uhkusetunne laste ja lastelaste ning elatud elu üle. Iga Ussisilmas tehtud töö jääb austusavaldusena meenutama Janeki vanaisa.
On üks luuletus, mis mul endal on kahe kalli inimese lahkumisega seoses aidanud oma tundeid väljendada(väikeste mugandustega):
"Tuul tõuseb. Nii raske on hingata. Kas mäletad seda kaske? Kus pole me kohtunud iial. Kas oleme kohtunud üldse? Su juuksed on rohtunud juba. Oh hoia,hoia mu käsi,neist kasvavad puud. Raske on,raske liialt. Rohkem kui arvatagi,ah,rohkem kui midagi muud Sind olen ma mäletanud."

Ja nagu vennad Lõvisüdamed, ütlen ma, et "Kohtume Nangijaalas, Kirsiorus!" Nangijaala ja Nangiliima kestavad praegu ja igavesti.

Kui hea...

on olla tagasi koduses rutiinis:) Ja ma ei mõtle rutiini üldse halvas mõttes. Hommikul õige temperatuurini jahtunud kohv. Diivan. Sony Enterntainment. Omavahel kaklevad Skype ja Orkut. Mööda tuba klõmberdav Hugo. Kodused toidulõhnad. Hr Abikaasa. Kõik olulised asjad omal kohal:)
Ahjaa...tuleb vist tihedamini kodust ära käia, sest nii produktiivset pühapäeva ei mäleta ma juba pikka aega. Ma ei tea, kust meil korraga see (üleliigne?)energia tuli, aga lõpuks said tehtud ka need (käsi)tööd, mida me juba kuu aega edasi lükkasime. Sest aega ei olnud:D Norrast soetatud sisustusajakirjad mõjusid ilmselt inspireerivalt...

Reede õhtu. Stockholm. Paar tundi enne Stockholm-Tallinn laeva väljumist.

Nüüd ma tean ka seda, mis mind reede õhtul kella nelja-viie paiku piinlikust tundma paneb. Ma jõuan sadamasse. Ja juba kaugelt on näha õllepurkidega ringi kakerdavaid noori. Selge, eesti ehitajad lähevad koju!
Jah, mul on piinlik, et me suhtume ehitajatesse stereotüüpselt, kuid andke mulle andeks, teisiti ei saagi olla, kui need stereotüübid ise reaalselt ringi jalutavad. Mul ei ole ehitajaameti vastu midagi, vanasti oli ehitaja auväärt amet ja kindlasti on väärt ehitaja palju rohkem väärt kui minusugune kõrge enesehinnanguga kontorirott, kuid ma ei saa aru, kuna ja kuidas midagi nii valesti läks, et stereotüübid ameti "ära solkisid".
Otsustan enne laeva väljumist sööma minna. Astun sisse pizzeriasse. Esimese asjana kuulen ma eesti keelt. Selge, eesti ehitajad! Võimalik et olid ka, aga see, mis mind hämmastama ja piinlikust tundma panid olid hoopis "tegelikud joojad ja lärmajad". Noored eesti naised! Nii lukus kui lukus. Klaasistunud pilk. Keel pehme. Uskumatu!
"Ma tahaks olla see puu, kelle peale koer pissib," podiseb üks.
"Päris hea reis, laev ja ehitus ja sadam ja laev, midagi muud ei näinud," vingub teine.
Kolmas läheb toob endale jumal-teab-mitmenda siidri (sammude järgi vähemalt kümnenda).
"Lähme teeme siis vähemalt laeva juures pilti," hiilgab neljas.
"Kuule, sul on nii kenad suured tissid," kommenteerib viies oma sõbrannat.
Jutt läheb aina piinlikumaks.
Ja sellised me eestlased siis oleme. Mitte vaid eesti ehitajad. Vaid ka eesti naised. Sellise mulje me endast välismaailmale jätamegi.
Lohaka ja odava. Kes tuleb kruiisile, et sadamapubis end lukku tõmmata.
Ja see kõik oli alles algus. Enamus on veel poes alkoholi ostmas.

LISA:
Laupäeva hommik. Tund enne Tallinna saabumist.
1. Kaks rootsi keelt kõnelevat noort poissi tulevad infoletti paluma plaastrit. Justkui muuseas küsivad nad kas laeval ka esmaabiruum on. Ei ole, vastab infoleti töötaja. Ahah, vastavad poisid ja on peaaegu et ära minemas, kuid küsivad siis edasi, et mida haavaga ette võtta. Haavaga? uurib infoletitöötaja.
Jah, meil sõber astus klaasi peale ja nüüd ta on vannitoas, verd jookseb kohutavalt ja kõik kohad vannitoas on verd täis, vastavad poisid.
Kas nad tõesti lootsid vaid plaastriga hakkama saada?

2.Järgmiseks tuleb infoleti juurde soliidne keskealine rootsi keelt kõnelev meesterahvas. Mitu promilli Eestis lubatud on? küsib ta.
Et autoga sõita? täpsustab infoleti töötaja. Null. Soliidne meesterahvas jääb hämmingus talle otsa vaatama. Oih, ütleb ta mõne aja pärast. Kas teil alkoteste on?
Alkotest arstikabinetis tehtud, tuleb ta tagasi.
Ma ei saa autoga sõita, kelle poole ma peaks pöörduma, et keegi teine mu auto laevast maha sõidaks?

Hommikud laevas on vahvad. St hommikul on vahva inimesi jälgida.

Ja tõepoolest huvitav, MIKS...

...prügiauto pole detsembrist saati Ussipessa jõudnud. Kuni detsembrini oli meil lumekoristuse kohta öelda vaid kiidusõnu, aga mis siis nüüd juhtunud on? Pildid räägivad üldiselt rohkem kui tuhat sõna. Seetõttu polegi mul väga palju rohkem öelda, kui et pilt Ussipessa viivast teest ja "õigele poole" külakeskusesse (kus elab veidike rohkem rahvast, k.a kulla külavanem) viivast teest on tehtud ühel ajal. Samal ajal kui külavanema telefonist vastati meile, et "ilmselt pole traktor siia kanti veel jõudnud, te peate sellest aru saama, et neil on reageerimisaeg..." Ilmselt. (Ilmselt pole selle poole elanikel ka mingit muret prügiautode läbipääsuga, sest selle tee peale mahuks neid kõrvuti kolm tükki, KUIGI tee asub samamoodi lageda peal nagu "meie poolele" viiv tee algus.
Mida ma pean tegema, et "valel pool" olev tee ka lahti lükatakse? Et ma koju saaks? Prügiautost rääkimata? Vallavolikogu liikmeks hakkama? Keskerakonda astuma????