Wednesday, January 13, 2016

Iga jumala aasta üks ja sama jama


Igal aastal kui lumi maha tuleb, saan ma aru kui hea ja mugav oleks elada linnas ja mis on maal elamise kõige suuremad miinused. Ühistranspordist või poodidest ma ei hakka isegi rääkima, sest see, et Eestis oleks normaalne ühistransport, mis ka maainimesed ilma autota liikuma laseks, ja väikesed külapoed, kus asjad ei maksaks 83 korda rohkem (juhul kui need poed üldse olemaski oleks), kuuluvad niikuinii pigem utoopia valdkonda. 

Kogu selle aja jooksul, mis me oleme Ussipesas elanud, mäletan ma vaid ühte aastat, kui lumekoristusega probleeme pole olnud. Tol imelisel aastal oli tegu isegi nii toreda traktoristiga, kes paar korda kui lumi juba kilomeetrite kõrguseks kippus lausa meie parkimisplatsigi puhtaks koristas. 


Muidu aga tundub mulle igal aastal, et me elame jumala poolt hüljatud paigas, mida talvel mitte keegi üles ei leia (http://diipkunstiinimene.blogspot.no/2012/12/fucking-jumala-poolt-huljatud-paik.html). Kuidas muidu seletada seda, et igal aastal peame me lärmama, et meie tee ka lahti saaks aetud, ilma lärmamiseta ei kipu keegi tulema. Miks? 
Ja ma ei pea siin silmas seda, et KOHE varahommikul ei aja keegi teed lahti või et keegi enam sõbralikult ka meie parkimisplatsi ei korista, ma räägin lihtsalt tavalisest tee lumest puhtaks ajamisest nii et autoga Ussipesast välja saaks. 
Eelmisel aastal ei käinud meil selle pärast post ja prügi jäi mitusada korda ära viimata, sest prügiauto ei saanud lihtsalt ligi. Ühel aastal oli aga isegi asi nii vahva, et külatee oli küll enam-vähem puhtaks tehtud, kuid meie tee ette oli vall aetud. Ja katsu sa siis sellest läbi sõita. Isegi dziibiga ei saaks. Nii olen ma auto pidanud poole maa peale jätma ja oma kodinatega läbi lume sumpama. Vihast ja külmast sinine. 
Miks ei võiks ühelgi aastal olla nii, et tee saab lihtsalt ilma igasugu jamata puhtaks aetud? Selles "jumala poolt hüljatud" külas ei ole ju nii palju majapidamisi, et see üks õnnetu Ussipesa meelest saaks minna? Meil on teel isegi silt väljas, et seal "pärapõrgus metsa sees" on üks väike maja...






4 comments:

  1. Paljudes omavalitsustes on reegel, et enne lumelükkamishooaega peab tegema avalduse kui tahad, et tee su majani lahti lükataks. Meie kandis vähemalt on nii, et teed lükatakse küll lahti aga erateed (suurest teest majani) lükatakse siis kui sooviavalduse esitad. Või mis teie omavalituse vabandus mitte lükkamiseks on?

    ReplyDelete
  2. Jp, meil tuleb ka avaldus teha. AGA kui eelmisel aastal tehtud sai, siis sel aastal enam uuendama ei pidanud. Tundus, et peaks kõik kontrolli all olema, aga näe hoopis vastu pidi (suurest teest majani saa aga ise:D)

    ReplyDelete
  3. Järjekordne peatükk raamatust: "Linnainimene kolis maale".
    See küll ei lohuta, aga kujuta nüüd ette veel Võrumaad, kus on taludest külla jõudmiseks lisaks lumele ka künkad ja kurvid. Sellistes oludes saab veel rohkem kaloreid kulutada kui Põhja-Eestis.
    Ma saan aru, et see pole normaalne, aga igaks juhuks soovitaks saada isikliku sahameeste kontakti ja siis neile natuke pugeda.:) Lihtsalt malbe häälega ilusasti küsida. Sahamehega pahandada pole mõtet, kevadeks tee rikutud.
    Aga meie kohalikkus vallas on korraldatud nt nii, et vald ajab suure tee lahti ja kodutee ajamise eest pead juurde maksma või ise lahti ajama.
    Kui valda või kuhugi helistada, siis rõhuda sellele, et teil on väike laps.
    Edu!
    Ps. Meie kohalikkus A ja O kaupluses maksab näiteks kohv löb lila 6.69. Me naljatledes arutame, et kas nad toovad neid asju ühekaupa sinna poodi, et hinnavahe nii suur on? ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, ära küngastest ja kurvidest räägi. See võrrand koos lume ja libedate teedega oleks mu õudusunenägu.
      Kohvihind on teil muidugi mõnus seal;)

      Delete