Wednesday, April 21, 2010

Kandideerimise tagasiside

Mutrike sai täna kirja:
"Lugupeetud kandideerija,täname Teid telefoni intervjuu eest seosed kandideerimisega .....ametikohale. Konkurss antud ametikohale oli tihe ning laekunud avalduste seas oli palju tugevaid kandidaate. Seetõttu valisime järgmisesse vooru välja need, kes läbiviidud intervjuu põhjal enim püstitatud nõuetele vastasid.
Täname kandideerimast ja soovime Teile kõike head edaspidiseks
!"

Muidu vastus nagu ikka - Mutrike on neid ennegi saanud...aga MUTRIKESEGA EI OLE KEEGI TELEFONIINTERVJUUD LÄBI VIINUD:D

Monday, April 19, 2010

Mugavuse võlud


Perekond Mutrikesed on nii imelikud. Käisid eile külas, sõid ja jõid, vaatasid telekat ja arutasid, et oleks ikka tahtnud küll Metallica kontserdile minna, et oleks ikka täitsa vahva olnud. Pool tundi hiljem helises telefon: "Kuulge, mul on kaks VIP piletit Metallica kontserdile, kas keegi ei taha minna? Annaks oma piletid ära, niisama." Kõik istusid edasi. Ei mingit emotsiooni. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Telefon helises uuesti.
"Noh, kas läheb keegi?"
Arutelu laua ümber algas uuesti. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Kogu arutelu (loe: onupoja sundimine, et mine ikka) kestis umbes kaks tundi. Olgu öeldud, et nii pakutavad piletid kui kontsert olid perekond Mutrikestest 15 minuti kaugusel.
Kaks tundi hiljem andis Mutrikese onupoeg piletid ära oma sõbrannadele.
Hilisõhtul koju jõudes ütles Mutrike oma Abikaasale:"Ah, tegelt oleks ju võinud minna..."
Mutrikese Abikaasa kehitas vaid õlgu.

Selle kõige nimi on lihtsalt MUGAVUS.

Minu Barbie-roosa maailm


Johanna Maria Prangel ei proovigi oma raamatus „Kas see on rumal” olla muud kui päevikukirjutaja. Uinutava teksti elustamiseks on sisse toodud küll kursiivi, küll paksendust ja suuri tähti. Peatükid on pealkirjastatud (tõenäoliselt) tsitaadikogumikest võetud lausetega ja kohe alguses on sõnastatud õnne mõiste. Kui lugejal võib tekkida mulje, et tegemist on lõikava irooniaga, siis tasub põigata korraks autori blogisse, kust vaatab vastu seesama Barbie-roosa maailm, ja ei jäägi muud üle kui õlgu kehitada.
(Sirp, 16.04.2010)

Friday, April 16, 2010

Harrastuskirjanik?


Hakkasin täna mõtlema, et mis asi on harrastuskirjanik. Ühe toetuse taotlemise vastuseks sain, et "toetust ei saa harrastuskirjanikud". Aga kuidas saada "päris" kirjanikuks? Mis eristab "päris" kirjanikku harrastuskirjanikust?

Wednesday, April 14, 2010

Tuesday, April 13, 2010

Enne homse tööpäeva algust...


... nii kella kuue paiku varahommikul, kui normaalsed inimsed veel magavad, olen uuesti trükikojas, et "Ökovanaema" üle vaadata, lisada viimased pildid ja mõned muudatused ja...
loodetavasti jõuame emadepäevaks poodi:)

Moodne külaelu kaante vahele


Aga siiski midagi positiivset ka. Mutrike hakkas kirjutama oma neljandat teost, mis räägib külaelanike omavahelistest suhetest, natuke perekondlikest suhetest, perekonnast, kes kolis masu tõttu linnast maale, algul seda häbenes ja püüdis näidata end teistest paremana, tähtsama, rikkama ja olulisemana.
Hiljem muutis ta oma suhtumist ja tahtis oma maale ehitada krossiraja, et saaks tegeleda hobiga ja teistelegi pakkuda vabaajaveetmise võimalust. Sellest sai aga alguse sõda külaelanikega. Ja kõike muud ka. Ühesõnaga selline moodne külaelu. Materjali on Mutrikesel palju, sest materjali on Mutrike kogunud siit ja sealt ja igalt poolt ning nädalavahetusega kirjutas ära esimesed 25 lk. Diktofonilt kirjutas maha dialoogi 14 lk. Naabritelt kogus 20lk materjali tülist naabritega. Protüüpe on palju. Osadega loodab Mutrike veel lähemalt suhelda, et nende vaateid ja hoiakuid paremini mõista.
Mutrike ise loodab, et suudab sellest oma esimese ÜHISKONNAKRIITILISE teose valmis kirjutada.

Thursday, April 8, 2010

Üks tase edasi


Suures Ja Tähtsas Ettevõttes on kahte sorti inimesi: Kuningad ja Alamad, Kuningate hulka kuulub ka natuke Tähtsaid Inimesi, Alamad jagunevad omakorda Natuke Tähtsateks Inimesteks/Tillukesteks Inimesteks ja Mõttetuteks Mutrikesteks. Täna sai Mutrike uue õppetunni: Kuningad on Kuningad ja teised jäävad alati Alamateks.
Natuke Tähtsatel Inimestel ja Mõttetutel Mutrikestel on IGAL neljapäeval koosolek ÜHELJASAMAL kellaajal. Tähtis Inimene, kes ilmselgelt kuulub ka Kuningate hulka tuli tööle ja hõivas konverentsiruumi, sest tal oli vaja Külalisele värvilisi pilte näidata. Pärast värviliste piltide näitamist suundusid Kuningad ja Külalised ringkäigule ning tillemad inimesed said hakata oma koosolekut pidama. Korraga saabusid Külalised ja Kuningad tagasi ja olid ärritunud: miks on ruum hõivatud? järgmisel hetkel anti Assistendile käsk viisakalt uksele koputada ja teada anda, et tillukestel inimestel on kümme minutit aega oma koosolek lõpetada. Niikaua hõivasid Kuningad köögi, et kohvi võtta.
Täpselt kümme minutit hiljem vabastasid tillukesed inimesed konverentsiruumi ja läksid laiali. Aga Kuningad kööki ei vabastanud. Nii ei saanud tillukesed inimesed koosolekut lõpuni pidada ja keegi ei saa kööki minna, kuni Kuningad pole lõpetanud.

Mutrike jälle mõtleb. Selge see, et liiga palju. Aga Mutrike ei saa aru. Kui raske oleks olnud eelmine päev tillukestele inimestele teada anda, et on tulemas Külaline ning kellast see ja see oleks vaja kasutada konverentsiruumi? Kui raske oleks olnud paluda tillukestel inimestel oma koosoleku aega muuta?
KUI RASKE SAAB SUHTLEMINE OLLA? Suhtlemine oleks Suures Ja Tähtsas Ettevõttes justkui "maavara, mille varud järsult kahanevad", sest üha vähem ja vähem teavad tillukesed inimesed, rääkimata mõttetutest mutrikestest, mis Kuningriigis toimub. Rääkimata despootiast, mis tundub üha rohkem ja rohkem olema Suure Ja Tähtsa Ettevõtte valitsusvorm...

Wednesday, April 7, 2010

Don't you just love Facebook?


Uskumatu, mille otsa võib netiavardustes koperdada. Mutrike ei ole eriti agar feissbuki kasutaja, aga täna kuidagi sattus seal surfama ja ei suutnud uskuda, keda kõiki on võimalik leida. 13 aastat on möödas sellest ajast kui Mutrike noore ja ilusana Rotary vahetusõpilaseks sattus. Peaegu 13 aastat pole Mutrike tollastest sõpradest midagi kuulnud ja nüüd korraga terve trobikond...
Kummaline on see, et alles hiljuti koristas Mutrike oma kolikambreid, viskas minema suure osa vanu kirju ja mõtles, et huvitav, millega võiksid praegu tegeleda nt Yuko, Najannguaq, Allison...
Huvitav kokkusattumus!
Kui nüüd suudaks Faylyni ka leida...

ps: Üle pika aja on Mutrike nii positiivne ja energiat täis, et isegi Suur Ja Tähtis Ettevõtte oma argieluga ei vihasta ega aja endast välja. Ju on põhjus taasleitud sõprades ja varahommikuses trükikojas käigus, et Ökovanaema üle vaadata:)

Monday, April 5, 2010

Ökovanaema läks trükki


või siis noh kui täiesti täpne olla - on teel trükikotta. Kaua oodatud kaunikene!

"Ökovanaema maja ees on lipuvarras, milles lehvib tuulelipp. See on sinist ja musta ja valget värvi triibuline. Vanaema õpetas Martinile, et see on Eesti lipp. Veel õpetas vanaema, et igas õiges kodus peab lipp lehvima. Martinile meeldib see värviline lipp.
Lipp ei puhka peaaegu kunagi, vaid lehvib alati uhkelt tuule käes. Ainult väga tuulevaikse ilmaga võib ta puhata ja magada. Lipp on tubli ja töökas. Martin hakkab ka suureks saades sama tubliks. Puhkab ja magab ainult siis kui tuul ei puhu. „Eesti on ikka tark, et endale nii ilusa lipu valis, „ mõtleb Martin. Kui tema oleks Eesti, siis tema valiks ka endale just sinise ja musta ja valgega triibulise lipu
.
/..../
Ökovanaema kasvatab ka erinevaid ürte. Basiilikut, peterselli, piparmünti, melissi, rosmariini, tüümiani, majoraani. Neid on veel, aga Martinile ei ole kõik need naljakad nimed veel meelde jäänud. Ta on veel väike, ta ei peagi kõike veel teadma. Kui ta kuue aastaseks saab, siis ta teab kõikide vanaema aias kasvavate ürtide nimesid.
Martin teab juba praegu, et piparmündist ja melissist saab teed teha. Peterselli saab supi sisse raputada. Basiiilikut kasutab vanaema igal pool. Ta hakib seda pitsa peale, ahjusaia peale, makaronide peale. See on kindlasti vanaema lemmikürt. Seda Martin ei mäleta, kus vanaema rosmariini, tüümiani ja majoraani kasutab. Selle ta õpib selgeks siis kui ta kuue aastaseks saab. Ja see on varsti! Ainult kaks sünnipäeva veel. Siis on Martin kuue- aastane ja läheb kooli."

/.../
"Ökovanaema naabritel on kaks kassi ja üks koer. Kassid on peaaegu ühesugused. Musta värvi. Ainult, et ühel on lõua all ja saba ostas pisike valge täpp. Muidu ei oskaks keegi neil vahet teha. Kassidel on Martini arvates natuke naljakad nimed. Niit ja Nööp. Nööp on emane ja Niit isane. Martinile meeldib nendega mängida. Ja neile Martiniga.
Ökovanaema naabrite koer on maailma kõige sõbralikum koer. Ta on halli ja pruuni kirju, valge krae, valgete käppade ja valge sabaotsaga. Aristokraatlik, ütleb naabritädi. Martin ei teadnud, mida see raske sõna tähendas ja naabritädi seletas, et see tähendab seda, kui ollakse viisakas ja heade kommetega. Martin on ka viisakas ja heade kommetega. Martin teab nüüd, et tema on ka aristokraatlik..."


Edasi lugege juba raamatust!

Ja et rumal Mutrike/andekas noor kirjanik Johanna Maria midagi puusse ei paneks, siis kõik lapsevanemad, kelle lapsed pilte joonistasid võiks alltoodud andmeid täiendada ja parandada:
Joonistuste autorid:
Anett Lichtfeldt (5a)
Cärol Laul (6a)
Emma Laul (4a)
Getriin Kaares(4a)
Helena Mööl (7a)
Laureen Laar (9a)
Loretta Parker (4,5 a)
Marleen Tipka (4a)
Melissa Priidel (7a)
Zuzanka Kadlecova (7a)
esikaas: Paula Hõbe (12a)

Kas said kõik kirja? Kas keegi on veel puudu? Kas kellelgi on veel joonistusi, mis pole minuni jõudnud?

APRILL!


Ilmselgelt oli neljapäevane postitus aprillinali ja esmaspäeva hommikuks on Mutrike tagasi tööpostil. Aga nali oli hea, eksju?
Mutrikesel õnnestus nii mõnedki Säravad Vildikad uskuma ning mõned uskmatud kahtlema panna:D

Thursday, April 1, 2010

Lõpuks ometi...



Oli ka viimane aeg, et keegi rumalat Mutrikest märkaks. Kaks aastat on Mutrike olnud Suure Ja Tähtsa Kuningriigi Alam, kuid mitte enam kauaks. Mutrike lahkub Suurest Ja Tähtsast Kuningriigist. Mutrike sai uue töökoha! Mutrikesest saab Tähtis Inimene!
HURRRAAA!!!!