Friday, November 11, 2011

Kallid inimesed...


...pangaautomaadi juures, poes või apteegis, kui te näete, et teie taha on tekkinud järjekord, siis ei ole õige aeg rääkida digiravimite kehtivusest, hinnatõusust, ilmast, laste saavutustest, abikaasa tervisehädadest, vaadata kontojääki, võtta tuhat erinevat kviitungit, vaadata uuesti kontojääki ja võtta veel mõni kviitung!

Miks ma nii tige olen? Väga lihtsalt põhjusel. Eile jõudsin ma kõhuvaluga vaevu-vaevu apteeki komberdada ja otseloomulikult (murphyseaduslikult) oli seal järjekord, sest üks inimene leidis, et on kõige õigem aeg rääkida oma digiretseptidest, ravimitest, haigekassast, haigustest, veelkord digiretseptide süsteemist, oma perearstist ja veel ja veel ja veel ja veel... Minu taga järjekorras olevad inimesed andsid alla. Ma olin murdsekundi kaugusel, et oleksin valust kokku kukkunud ja karjunud, et kutsuge mulle kiirabi. Minu kägaras olekut nägi ka heietav klient, kuid see ei takistanud tal edasi vatramast. Niisiis, kallid lobisevad kliendid, kui te ei plaani niikuinii midagi osta ja tahate lihtsalt suhelda, siis palun laske teistel järjekorras olevatel inimestel oma ostud ära sooritada ja lobisege siis edasi.

Mis aga puutub minu kõhuvalusse, siis tundsin ma end korraga nagu need naised, kes kõhuvaludega haiglasse satuvad ja kohe sünnitama hakkavad, ise teadmata, et nad üldse rasedad võivad olla. Läbi häda suutsin ma end kuidagi koju sõidutada, diivanini komberdada ja sinna ülejäänud õhtuks kerra jääda. Sünnitama ma siiski õnneks ei hakanud:D

3 comments:

  1. Jaa-jaa, kui ma sellisel kombel peaks sünnitama hakkama, et ei tea, et rasegi olen, siis saaks minust ilmselt mingi reality teha. Näiteks "Eesti lollim ema juba enne lapse sündi"

    ReplyDelete
  2. Neiuke,teil on alati nii nii ilusad fotod,mis ka väga hästi sobivad ka tekstiga kokku!!

    ReplyDelete