Wednesday, November 13, 2013

Tegus päev

Kuna ma nüüd peaaegu julgen Britt Idat nii riidesse panna, et ei karda teda katki teha või maha pillata, sain iseseisvalt hakkama autotooli kinnitamisega ja olen suutnud enam-vähem kinni hoida söögiaegadest, nii et tekiks mingi rutiin, siis juba kaks päeva oleme me Britt Idaga aktiivsemalt Diipi tegemistest osa võtnud.
Täna käisime me näiteks Montonis riideid proovimas. Nagu aru saate langes valik ka tüdrukute riietuses Montonile. Põhjus väga lihtne: Tallinn Dollsi triibuline kleit oli küll imekaunis, aga eraldiseisvana, koos poiste riietusega toimis pruun kleit siiski palju paremini. Seljas kusjuures oli tõeliselt kaunis.
Britt Idale meeldis ka;)

Ahjaa, aga krt ma ei saa aru, kuidas naised jaksavad seda turvatooli kaasas vedada, jättes kõrvaltvaatajale veel milje, et see on nii kerge. Ei ole kerge, igavene raske jurakas on. Mul on küll käsi jummalast väsinud ja tunde mööda kaubanduskeskusi see jurakas näpu otsas rallitada mina küll ei jaksaks. Respekt, naised, kes te sellega hakkama saate. Ja päris üksi koos Britt Idaga ma kah poes ei viitsiks olla. Täna oli hea, et kaasas oli tädi Merle, kes lapsega jalutama läks, et mina saaks riietega tegeleda. Vastasel juhul oleks ma riskinud  kisendava lapsega. Söögiaeg hakkas lähenema. Vargsi ma juba piilusin proovikabiinide poole, et kus saaks veidike salaja söötmisega tegeleda. Avalik imetamine pole just minu teetassike nagu me teame;) 

Igatahes riietus sai teenindajatel kena! Palju parem kui pildilt paistab.




5 comments:

  1. Turvatooli kaasa tassimisest - suuremates keskustes paned tooli ostukärusse ja sõidad ringi. Tassimine ei lähe kergemaks - mida suuremaks laps saab:) Variandiks on ka kõhukott - meil toimis see kenasti. Kui proovimiseks tahad, siis võin nädalakeseks laenata oma BabyBjörni (lapse saab panna nii näoga enda kui väljaspoole), et ei peaks põrsast kotis ostma, et kas laps üldse kannatab.
    Mingil hetkel läheb kergemaks - kui laps ise istub, siis mina olen ta pannud ostukäru istumisosasse. Tõsi, selleks peab ta juba päris suur olema.
    Ja no alternatiiv on ka selline vanker, mille raami peale saab panna turvatooli (ma tean, et Quinny'l on selline võimalus MaxiCosi toolidega) - meil kahjuks seda ei olnud võimalik kasutada.

    Lapse söötmisest (kommenteerin, sest ma ise ei ole ka avaliku imetamise fänn - aga kes on, siis jumala eest, lasku käia) - suur õlasall kaasa, see katab võõraste pilkude eest ja laseb lapsel söömisele keskenduda. Enamustes suurtes kohtades on olemas ema-lapse tuba (Rocca, Kaubamaja,) ja kus ei ole, siis ausalt - mõni vaiksem nurgake ja sall üle ja pole probleemi. Meil tegi lapse isa ka veel katet ja rääkis muga juttu sel ajal end strateegiliselt õigesse kohta sättides. Olen südamerahus istunud kuskil kaubanduskeskuse koridori põrandal, Harju mäel mäeküljel seljaga rahva poole, jne.
    Aga ausalt - seda peale seda, kui preili oli omandanud sellised söömisoskused, et üks toidukord kestis 10 minutit max, mitte 40, nagu alguses:)

    Aga jaksu teile - ja Sa oled tubli, et ise end välja vead majast. Mulle andis see väga palju juurde, et sai vahelduseks rääkida täiskasvanutega ja mitte beebidest:)

    ReplyDelete
  2. Esimese lapsega sain turvahälli vedamisest närvipöletiku. Teisega pole nii hulluks läinud, näiteks 5.korrusele külla vedada, no pole probleem. Ônneks on mul adapterid, mis käivad vankriraamile, nii on poes palju mugavam. Mina näiteks vean 11kg last turvahälliga käevangus, kilod võiksid kiiremini minna, sest see on ikka jõhker trenn. 11+2kg (turvahäll+beebi). Kuna ma ka käin beebiga tööl, siis ainult üks vedamine teise otsa. Ei kujuta ettegi, kui mu päevad oleks ainult mähkud, koristamine ja beebi :)

    ReplyDelete
  3. See majast välja saamine on oluline küll, muidu tõepoolest oskaks suhelda varsti vaid teemadel "mis värvi ME kaka on" või kelle Sögömör maha lasi/pettis/reetis...

    ReplyDelete
  4. Ma tegelt ootangi, et saaks juba kõhukotti katsetada (mul on see olemas, aga aitäh nii lahkelt seda katsetama pakkumast!), sest turvahälli trenn on mu jaoks liiast. Kui see kõhupekki kaotada aitaks, siis taluks seda tassimist, aga niimoodi nö niisama....ei:)

    ReplyDelete
  5. Ida on praegu veel liiga pisikene, aga näiteks ITK-.s on alates 3-kuustest võimlemine vägaväga laheda treeneriga - trenn nii emale kui lapsele. Ma oma preiliga käin seal juba alates 4ndast elukuust ja ta on väga rõõmus alati - ja mida vanemaks ta saab, seda suurem trenn ka mulle. Seal on ka harjutusi, mis peaks kõhupekki vähendama:)

    ReplyDelete