2013

Mul oli uueks aastaks vaid üks plaan: 

Seepärast oli ka blogimisest pisike paus plaanis  pidada kuni ma "awesome`iks" saan. Et siis uue hooga jälle alustada ja kõiki oma äsjaavastatud "awesomeness´iga" jalust rabada. Mis iganes kujul see siis end ilmutama oleks pidanud!
Sest kaua ma ikka oma "hobist" - Norra bürokraatiast kirjutan. See ei üllata enam kedagi. Mind ennastki enam mitte. Ja isegi kui üllatab, siis tundub see kõik juba nii "käidud-nähtud-tehtud", et ma enam isegi ei viitsi üllatuda. Krigistan vaid veidi hambaid, kirun ja kiunun ja vangutan pead ning sukeldun uutesse sügavustesse. Ma olen tähele pannud, et Norra bürokraatia on nagu Ruubiku kuubik. Pärast esimesi ebaõnnestunud katseid on tahtmine see nurka visata ja karjuda selle inimese peale, kes nii irriteeriva mänguasja üldse välja mõtles, kuid kui pikalt pusida, on siiski võimalik kuubik õigesti kokku panna.
Irooniline on muidugi see, et mul ei ole kunagi jagunud kannatust kuubikut kokku panna...

Transformeerumine on aga võtnud oodatust kauem aega. Midagi vaimustavat ei ole mulle sülle kukkunud, kuid ma tean (Mangi horoskoop ütles!), et 2013 tuleb vaimustav aasta, nii et ma ikka veel ootan. Ootamine on aga igav. Ja ma ei oska vaiki olla... Selles, et ma emme ja maailma parima tillukese õega tülitsema kipun, on kindlasti süüdi liiga pikk "kirjanduslik" paus. Ja nii ma siis otsustasin ootamisse korraks pausi teha. Ja mina ise olla.

Otseloomulikult tähendas see, et ma hakkasin kirjutama. Ja sõna võtma. Ja kirjutama hetkel kõige popimal teemal, miks keegi kohe direktoriks ei saa, kuigi ülikool lõpetatud ja puha. Ikkagi ju nii nukker olukord!  Mina sain vaatamata kõrgharidusele tööle.  Ahhh! ja kohe läks lõbusaks! 

Neile, kes kommentaarides ette heitsid, et ma Suure Ja Tähtsa Ettevõtte välja jätsin, ütlen ma selgituseks, et kahjuks kõik ei mahu ühte tillukesse artiklisse ja nii mõndagi jääb välja. (Aga õnneks see viga parandati kommentaarides üsna kiiresti) Suures Ja Tähtsas Ettevõttes saadud kogemust hindan ma kusjuures vägagi kõrgelt,  ma võin isegi öelda, et  tänu Suures ja Tähtsas Ettevõttes alustatud  Mutrikese blogile leidsin ma uue töökoha. Tööandjale jättis see Naiivne Mutrike loomingulise ja õpivõimelise mulje. 

Ja olgu see siis veider või uskumatu, aga  kõik tööd olen ma tõepoolest ise leidnud, lihtsalt kandideerides.* 

Välja jäi ka see, et esimene palk ei olnud taskuraha, mille eest ripsmetušš ja põsepuna osta, sellest pidi jaguma nii maksudeks kui toiduks. Ajad ja majad võivad ju teised olla, aga ega siis elamine tasuta polnud. Isegi bussisõidu eest tuli siis veel maksta. 

                                      

Igatahes aitäh kommentaaride eest. Ma sain enda kohta nii mõndagi teada. Sealhulgas ka ühe hästi varjatud saladuse.  Janek on oma "vene uusrikkust" mu eest hästi varjatud. Tal tuleb õhtul nii mõndagi selgitustööd teha. Mina tahan ka sellest rikkusest osa saada. Siis ma saangi AWESOME vene uusrikka abikaasa olla! (2013 plaanid - check!) 

Veel paremini kõlaks muidugi  "vene uusrikka kirjanikust abikaasa"! Nii et, kallis Janek, palun osta mulle kirjastus!

*Muidugi üht olen ma küll märganud. Otsitakse magistrikraadiga tootmistöölist, kes valdaks vabalt eesti, inglise ja vene keelt, muud keeled ja tootmisalane haridus tulevad kasuks, kandideerima oodatakse ostujuhti, kes omaks pikaajalist kogemust (soovitavalt samas valdkonnas), vajalik kõrgharidus... Üsna tihti otsitakse imeinimest, kes oskaks muu hulgas ka lindude-loomade keelt. Samal ajal ei saa tööd väga pikaajalise kogemusega ekspordijuht, sest tal ei ole kõrgharidust, töö kaotab sekretär, sest ühtäkki on hädavajalik magistrikraad. Ja personalivärbamisega tegelevad ettevõtted on puhta puudulikud - kogemusega ekspordijuhtide ja ostujuhtide asemel pakutakse tööandjale välja klanitud ülikonnas JUHT, kel "pole küll väga palju kogemust, aga see-eest on ta tahtmist täis". 

Selle viimase järgi peaksid ju töö saama kõik need vaesed töötud, kes alla 2000-eurose palga voodist välja ei tule? Probleem lahendatud!

PARANDUS ARTIKLI KOHTA KA: 2005.aasta on artiklis muidugi väike näpukas, 2005.aastal sai seebi ja ajakirjade müügi etapp juba hoopis otsa:)