Mässaja minu sees

Mul on üks tuttav, kelle mehel ei ole meiliaadressi, nii juhtub üsna tihti, et ma saadan näiteks oma sünnipäeva kutse meili teel tervele trobikonnale inimestele, sealhulgas ka oma tuttavale, kelle mehel ei ole meiliaadressi. Pea igakord saan ma oma tuttavalt vastuse: "Palun kutsu mu mees ka, ta muidu ütleb, et teda pole kutsutud!"
Mina aga keeldun ta mehele eraldi üle helistamast, sest ma mõtlen, et kui inimesed elavad koos, siis on väga lihtne naisel mehele edasi öelda, et meid on sünnipäevale kutsutud.*
Iga kord tekkivat neil kodus aga pahandus, et miks meest ei kutsuta. Ma muidugi ei viitsi nende kodutülidesse süveneda, aga mõtlen, et ma ei kutsu kedagi ükshaaval telefoni teel, ma saadan meili ja kui kahel-kolmel 25st kutsutust pole meiliaadressi või ma ei tea seda,  siis pole see minu traagika.  Ma eeldan, et inimesed suhtlevad omavahel. Vaevalt neil nüüd nii suur maja on, et nad nädalate kaupa üksteist ei näe ja siis kui kätte saabub 13.märts, seab naine sammud mu sünnipäevale ja viskab nõutult seisvale mehele, et "oot, sa ei teadnudki vä?". No ei usu.

Siis on mul ka üks teine tuttav, kes iga kord kui ma unustan tema mehele kutse saata, tuletab mulle meelde, et ma ta mehe ka ikka kutsuks. Ma siis ütlen, et pole meiliaadressi salvestanud. Tema aga vastab, et vaadaku ma siis vanadest meilidest järele. Ma ausõna ei viitsi hakata vanades meilides tuhnima (tõenäosus on ka, et vanad meilid on kustutatud), see on nii tüütu. Ma mõtlen jälle, et kui inimesed elavad koos, siis saab selle sõnumi teisele poolele edasi anda.* Aga iga kord kuulen ma etteheidet, et miks ma kunagi tema meest ei kutsu. Ma päriselt ka meili saates isegi ei tule selle peale, et kui ma saadan kutse vaid ühele neist, et sellest võiks probleem tulla. Ei ole ju nii, et ma saadan kutse kõigile ja siis panen lõppu väikses kirjas märkuse - Ps: seekord Mati pole kutsutud, seepärast ma talle ka meili ei saatnud. Ja ei usu ma, et ka neil nii suur maja on, et nad nädalate kaupa üksteist ei näe ja siis kui kätte saabub 13.märts, seab naine sammud mu sünnipäevale ja viskab nõutult seisvale mehele, et "oot, sa ei teadnudki vä?". No ei usu.

Kogu see teema ärritab mind. Ma ei teagi, miks. Jah, ma võiksin alla anda ja esimese tuttava meest alati eraldi kutsuda ja teise tuttava mehe meiliaadressi salvestada, aga rebel minus ei taha järgi anda. Sel aastal läheb lihtsamalt. Ma ei pea sünnipäeva;)


*Me räägime üritustest, kuhu kõik võivad alati kaasa võtta oma kaaslased, koerad, kassid, lapsed. Kui kiri on mõeldud vaid nt naistele, siis see saab alati meilis ära toodud. Või noh me tunneme üksteist juba nii kaua, et saame aru, kuna on üritus kaaslastega ja kuna ilma. Ja üleüldsed tegelikult saab ju segaduse korral ka üle küsida, et kas kutse on meile mõlemale.