Paar päeva tagasi küttis FB-s kirgi üks postitus, kus naeruvääristati üht (ma eeldan, et noort) ema, kes ühes väikeses lauses suutis teha üle kümne kirjavea. Ilmselt ei tohiks ma üldse midagi kaasa rääkida, sest minu eesti keele teadmised on ju kaheldavad - ma otsin kunstniku, sõidan karuselliga, mu seintest kostub heli (kui peaks kostma?), järgi/järele õiget kasutust ei suuda ma kohe kuidagi meelde jätta, ehmumise asemel ma ehmatan, komadest ei hakka ma üldse rääkimagi. Ometigi kirtsutan ka mina kulmu kui loen "müüja korralikkud 3.kuuse saapad, kordagi kandmatta, head käija", sest mulle tundub, et minu enda eesti keel on natuke parem. Ma olen tähele pannud, et hästi palju selliseid vigaseid tekste võib leida perekooli ja teistes foorumites ja erinevates beebigruppides.
Aga üldse mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, et mina ja mõned teised inimesed kirjaoskamatud oleme. Võib-olla on osad vigaselt kirjutavad inimesed teisest rahvusest või düsgraafikud või on nad lihtsalt natuke totud, ma ei tea seda. Ma ei tea ka seda, kas ma ehk olen ise ka düsgraafik nagu mulle siin blogis vihjatud on. Kõik võib olla. Sest kuigi mulle on tehtud miljon märkust, teen ma ikka samu vigu. Võimalik, et ma olen ka lihtsalt loll. Ebaadekvaatselt kõrge enesehinnangu puhul on kõik võimalik.
Mind panid hoopis imestama selle postituse kommentaarid. "Mul on kahju sellest, et nii lollid lapsi saavad", "Sellised puudega inimesed ja kirjaoskamatud ei tohiks lapsi saadagi!", " Oot oot. Ta on ema?! Masendav." Ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis pooled kommenteerijad väitsid, et sellised ei tohiks üldse lapsi saadagi. Lähme nüüd tagasi minu postituse algusesse. Ma teen ka kohutavalt palju kirjavigu. Ja olen ema. Kusjuures ma ise pean end veel suht õnnestunud eksemplariks ja usun, et mu lapsel on hea elu. Nüüd aga selgub, et kirjaoskamatud inimesed (nende hulgas siis ka mina) ei tohiks üldse lapsi saada. Johhaidi! Kas peaksin ootama, kuni lastekaitse ise mu metsast üles leiab või peaksin end ise üles andma? "Palun võtke mu'lt laps, sest ma ei oska kirjutada ja seega ma ilmselgelt ei ole oma lapsele sobiv ema!"
Jah, ma tõepoolest (nagu ka enne sai öeldud) kipun naerma, kui inimesed ei oska vahet teha sõnadel "müüja" ja "müüa" või kirjutavad "kärpseseen" ja "ültse", aga ma ei tuleks selle pealegi, et arvata, et inimesed, kes selliseid vigu teevad, võiksid olla halvad vanemad. Võib-olla nad ongi natuke naiivsed või ongi koolitee pooleli jäänud, aga millegi pärast mulle tundudb, et tihti on sellised natuke naiivsemapoolsed hoopis paremad emad. Tihti kasvavad sellisetes "rumalates" peredes väga helgete peadega lapsed, samuti on nad tihti hoolivamad, armastavamad ja arvestavamad kui need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus kõiki alavääristatakse ja naeruvääristatakse. Muidugi on alati erandeid, aga ma jään arvamuse juurde, et kirjaoskamatus ei tee sind automaatselt halvakse emaks.
Tippude tipp on muidugi see, kui "korrektselt" emakeelt valdavad inimesed selliste vigadega kirjutavaid või nö rumalaid küsimusi esitavatele inimestele kommentaarideks kirjutavad, et "kahju, et sul abordi jaoks raha ei olnud". Siis ma tahaks küll öelda, et tegelt ka vä, kas sa ikka said päriselt aru, mida sa just kirjutasid. Kas selline kommentaar teeb sind kirjaoskamatust inimesest paremaks inimeseks ja emaks?
Oeh, tead, mul on kokku ja lahku kirjutamisega mingi suur kana kitkuda. Kohe mitte ei mõista seda värki. Samas on mu lapsel vähemalt praegu valdavalt savi kas ma kirjutan kõigepealt või kõige pealt. Teda huvitab hetkel rohkem see, et oleks kuiv mähe, mugavad riided ja kõht täis. No ja siis niisama tsirkust ja klounaadi võiks ka teha. Ühesõnaga selliseid asju, mis erilist grammatilist oskust ei nõua.
ReplyDeleteMudugi kirjaoskus on tähtis ja reaalses elus ilma selleta väga hästi ei saa, aga emaks sobivust see nüüd küll ei näita.
Ja need "omg..selline on ema vä" kommenteerijad on tihtipeale vähemalt antud lehel sellises vanuses, et nad ei tohiks veel teadagi, et kust ja kuidas need lapsed üldse tulevad. Niisama pisikesed plõksijad kellele hirmsal kombel meeldib ärapanemine ja targalt kaasa kaagutamine :)
Ma ise ka naiivelt loodan, et kui Ida lõpuks rääkima hakkab, et siis ta esimesed laused ei ole etteheited minu vigase eesti keele kohta;)
ReplyDeleteAga tegelikult on mu meelest kurb, kui inimesed selliseid kommentaare pilluvad. Me ju ei tea, kas see naine võib-olla arvas, et ei saa lapsi, võib-olla keegi käskis/soovitas tal päris elus ka aborti teha jne jne jne, siis on ikka jube julm kirjutada, et "kuule, lapsele oleks parem olnud kui sündinud ei oleks" (sest inimene kirjutab vigaselt või ei tea, kuna ja mida lapsele lisaks süüa tohib anda)
ma üritan siin oma 10aastasele pojale õpetada rääkima, kirjutama.
ReplyDeleteno ei saa aru. muidu tubli, arukas, aktiivne väike inimene. aga eesti keel lonkab :-(
7aastat logopeedil käimist, kolm korda nädalas veel koolis keeleõpe ehk parandusõpe. ja ikka kirjutab valesti, räägib valesti :-(
Tunnen isiklikult ühe suure firma omanikku,kelle õigekiri on kohutav. Kirjapildis pole tal tavaliselt ühtegi lauset,kus viga ei esineks. See ei takista tal aga olemast eduka firma juht,hea lapsevanem,lihtsalt tore ja tubli inimene.Ise ma ka pole tähenärija :D!
ReplyDeleteTegelikult tuleb siiski aus olla ja konstateerida fakti, et õigekiri ja haridus on siiski paratamatult teatavas seoses. Muidugi me kõik teeme vigu ja eesti keel ongi kuramuse raske, kuid kui ikka kirjutada "müüja korralikkud 3.kuuse saapad, kordagi kandmatta, head käija", siis see on juba oskus omaette ja paneb pead vangutama. Britt ja Eveliis, teie tekstidest on ju aru saada, et vaatamata väikestele grammatilistele möödapanekutele on teil lauseehituse ja eneseväljendusega kõik korras, seega olete te igati intelligentsed inimesed, kes saavad ka lapse kasvatamisega edukalt hakkama, kuid sageli siiski on nende perefoorumite emmede haridustee ikka kaunis konarlik ja arusaam elust nii algeline, et meie ühiskonna norme vaadates on suurepäraseks emamaterjaliks neid palju pidada.
ReplyDeleteMinul oli lausa häbi lugeda, seda mõnitamist! Ma ei hakanud sinna alla midagi kirjutama, sest ei tee ka täpselt vahet, millal koma on või ei ole jne. :) Ometigi on mu laps õnnelik! Mul on kahju, et inimesed ei mõista. Ehk on inimene teisest rahvusest ja on google translate kasutanud, et endast märku anda, nõu küsida vms. Ja on ka düsgraafikuid. Mu oma elukaaslasel on näiteks suuri probleeme kokku ja lahku kirjutamisega, ka tuleb tal teinekord mõttetu asemel mõtetu .. Aga MIS SIIS ?! Ta on käinud isegi aju-uuringutel sellepärast. Aga näe, ikka on kõrgharidus käes ja näe armastab meie last sama palju kui mina, kes ma peaaegu oskan kirjutada!
ReplyDeleteMa usun, et need inimesed hoiavad oma last rohkem, kui need kes kuskil FB meelt avaldavad selle üle, kuidas teised inimesed kirjavigu teevad!