Ja et teada saada, mida teha kui on üks või teine või kolmas häda. Samuti meeldib mulle tegelikult teiste beebide pilte vaadata (veider, I know). Lõppkokkuvõttes püüan ma ikka kunagi mõnele kokkusaamisele ka jõuda, sest mulle tundub, et see võiks ka vahva olla. Ma ei otsi sellest grupist südamesõbrannasid, kuid kui peaks juhtuma, et kellegagi seal peaksin klappima ja rohkem suhtlema hakkama (eeldusel et ma kunagi üldse kunagi mõnele kohtumisele jõuan), siis see on vaid lisaboonuseks.
Ühesõnaga mulle tundub, et tegelikult on päris hea, et selline grupp olemas on. Minusuguste lollide jaoks. Aga siis lähen ma jälle täiesti närvi ja mõtlen, et wtf, kas teil tõesti päris elu ja päris probleeme ei ole, et on vaja FBs kaagutada ja kakelda.
Näiteks alati leidub neid tarku emasid, kes on kõik lastealased raamatud läbi lugenud ja teavad alati, mis on õige või mis on vale. Alati! Hetkel hakkas seal kirgi kütma laste käimistooli varajane kasutus. Ma ütlen ausalt, et ma ei teadnud isegi, et selline asi olemas on ja veel vähem on minu asi, kas keegi seda kasutab või mitte. Mina püüan Britt Idale võimalikult vähe asju osta, sest mul on lihtsalt rahast kahju. Seega ei soeta ma ka käimistooli. M.O.T.T.
Targad emad aga kukkusid kohe seletama, kui vale selle tooli kasutamine on, et arstid ka räägivad seda. Nojah. Teate, dr Spock rääkis ka mitukümmend aastat tagasi palju asju ja inimesed tegid kõike tema õpetuste järgi. et ikkagi Doktor, tänapäeval ei tundu tema õpetussõnad just kõige adekvaatsemad olema. Ometigi on elus kõik lapsed (no ma ei ole ju küll mingit statitsikat teinud, aga saate aru, mida ma mõtlen), kes on üles kasvatatud dr. Spocki õpetuste järgi või vastupidi.
Sama kehtub ju ka vaktsineerimise kohta. Üks arst ütleb, et tuleb vaktsineerida. Teine, et mitte mingi hinna eest ei tohiks. Kumb neist siis rohkem arst on?
Minu ema sai arstilt kunagi pahandada, et mind liiga varakult potile pani, et selg pidi kõveraks minema. Vaatasin just peeglisse ja ei näe, et ma mingi küürselg oleks, enam-vähem sirge inimene vaatas vastu. Ja tänapäeval tundub mulle, et just soovitatakse hakata potil käimist õpetama just varakult?
Niisiis ma ei saa aru, miks on vaja alati kedagi õpetada ja raiuda, et see, mida sina teed on vale, sest raamat või arst või Igor Mang ütles vastupidist. Igaüks ju ikka kasvatab oma last nii nagu oskab ja seda pole ju vaja kritiseerida nii metsikult. Muidugi kui just last kuuma ahju juurde ei jäeta, nii et laps põletushaavad saab, päriselt ka neljakuust last kebabiga söödetakse või ööpäevaks välja värske õhu kätte magama jäetakse.
Teine asi, mis alati kirgi kütab on lisatoit (tegelikult ma ei tea, kas see oli selles grupis või vaidlus minu ja ühe mu tuttava vahel). Mina läksin poodi ja ostsin 0,89 euro eest purgikese Hipp kõrvitsapüreed, sest ma lihtsalt ei viitsinud hakata tervet kõrvitsat koorima ja keetma, selleks, et lapsle iga päev pool lusikat kõrvitsat sisse sööta. Kui keegi tahab seda teha, jumala eest. Aga ei ole vaja öelda, et kuidas ma saan lapsele poest toitu osta. See pole ju puhas või öko. Ise ikka tuleb teha. Miks ise? Kas keegi annab mulle siis Hea Ema tiitli? Mis sellest, et ma olen lõpuks keetmisest ja koristamisest surmväsinud, aga vähemalt hea ema, sest tegin lapsele ise kõrvitsapüreed? Kui ta suuremates kogustes sööma hakkab, küll ma siis võib-olla teen ka. Hetkel elan ma nii nagu mugavam on. Ja nagu ma olen Britt Ida näoilmetest aru saanud, siis ega kõrvits tal mingi lemmiktoit just pole. Näoilme järgi tundub nagu söödaks ma talle sisse puhast sidrunihapet või aknapesuvedelikku. (Mitte, et ma teaks, millist nägu ta sidrunihapet või aknapesuvedelikku süües teeks, sest ma tõesti ei ole talle neid pakkunud).
Ja siis mis kõige hullem, ma ei suuda aru saada, miks on noored emad nii kurjad. Me kõik oleme ajudega inimesed, võib-olla mõnele on veidike rohkem, teisele veidike vähem antud, aga nagu öeldud, me ei pea ju omavahel päriselus läbi käima, ometigi tundub mulle vahepeal nagu koosneks see grupp lasteaialastest, keda ma küll solvata ei taha, sest ka neil tundub rohkem mõistust olevat.
Lambist võetakse üles mingi teema ja hakatakse siis kedagi mõnitama, kellegi kallal ilkuma, solvama. Korraga tekib justkui mingi kambavaim, et ühel pool on "popid" ja teisel pool...poppide vastandid ja muudkui lastakse. Tundide kaupa käib edasi-tagasi solvangute pildumine, minu meelest kohe ikka lausa inetute. Mulle tundub, et täiskasvanud inimesed ei käitu niimoodi ja siis ma avangi seal grupis oleva tabeli, kus on kirjas ka meie vanused, et veenduda, kas ikka kõik on täisealised, sest mu aju ei suuda mõista selliseid algkooli tasemel sõnasõdasid. Need tunduvad nii absurdsed ja kuigi ma saan aru, et tülid "kisutakse üles" naljana, siis mu meelest ei ole need naljakad. Ma ei hakka detailselt näiteid tooma, sest tegu on siiski suletud grupiga ja ma ei taha "nohikust infolekitaja" olla.
Ma mõtlen, et kus on on nende inimeste lapsed sel ajal kui emad tundide viisi üksteist internetis solvavad? Või kas neil tõesti pole midagi muud oma vaba ajaga teha? Ma ei kujuta päriselt ka ette, et sel ajal kui Britt Ida magab, et ma läheks netti kedagi kommenteerima, halvustama või solvama. Ma ikka püüan seda aega mõistlikult kasutada. Noh nagu praegu, selle asemel, et midagi päriselt kasulikku teha, kirun ma siin ise teisi taga.
Aga päriselt. Seletage mulle rumalale, miks täiskasvanud inimesed/värsked emad, niimoodi nõmedalt käituma hakkavad? Kas sellest, et kodus nelja seina vahel on nii igav, et siis lihtsalt põnevuse pärast on vaja intriig genereerida või on meis tegelikult nii palju allasurutud viha peidus, et on hea end kellegi võõra peal maandada? Oleme me siis popimad kui kellelegi halvasti ütleme? Või halvemad kui pole kõiki raamatuid läbi lugenud ja ei tea täpselt, kuidas õigesti last kasvatada? Ning selleks, et lisada veel lasteaia-taset sellesse gruppi, siis iga kord kui sellised tülid lahvatavad, eemaldatakse keegi sellest grupist. Ma ei tea, kas "nipp-napp-naba" loendades või kui arvamus ei ühti "poppidega" või kui küsid/vastad midagi rumalat. Milleks? Milleks sellised liivakasti-mängud?
Mul on üks tuttav, kes on 101% ökoema, kahe lapsega, ja iga kord kui me satume laste teemadel rääkima (õnneks satume me väga harva kokku), seletab ta mulle, kuidas on õige ja kuidas mina asju valesti teen, set tema on ju juba kogenud ema ja teab. Ma võiksin temaga vaidlema hakata, kuid ma ei viitsi. Ma kuulan ta ära, jutt läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, ja lähen oma rutiiniga edasi. Pesupulbreid, salvrätte, mähkmeid välja ei vaheta. Tema kasutab ühtesid. Mina teisi. Mina oma talle peale ei suru. Ma usun, et selle nimi on tolerantsus. Või laiskus. Laiskus mitte laskuda vaidlustesse, mis kuhugi ei vii. Minu arvates võiks sellised "nanaanaanaaaa, sa oled nii nõme" - "ema on sul nõme" vaidlused jääda ikka sinna nooremasse ikka.
Küsimusele vastust ei tea, aga (kuri)kuulsa dr Spocki kaitseks ütleks seda, et minu mälu mööda ütles ta seal raamatus ka seda, et lõpuks otsustagu ikkagi ema, kuidas õige tundub.
ReplyDelete*on lugenud läbi miljon eesti- ja inglisekeelset raamatut raseduse ja tittede kohta, sellegipoolest ei tea möhhigi, aga ikkagi ei ole kuskil grupis, sest kardab neid kurje emmesid; kui mure on, siis küsib arstilt (kirjutab üles, et korralisel ülevaatusel küsida), emalt, ämmalt, võtab sajaviiekümnendat korda raamatu või viimase valuga guugeldab*
Ma vist pean ka üles kirjutama küsimused et siis arstilt küsida, sest iga kord kui ta küsib, kuidas teil läheb, vastan ma, et hästi. Kui ta siis küsib et mis see "hästi" tähendab, ei oska ma midagi vastata. Ja alles arstilt lahkudes meenub, et tahtsin ju tegelikult veel seda ja seda ja toda ka küsida, järgmiseks korraks on jälle meelest. Siis guugeldan kodus ja leian, et Idal on kõik maailma haigused olnud:D
DeleteSee nipp, et tuleb üles kirjutada, oli kuskil raamatus. Just selle taustaga, et nagunii unustad ära, pane kirja kohe, kui küsimus tekib. Ja kuna mul on jätkuvalt põhjalik raamatupidamine tite osas (sest mälust pole haisugi), siis ma kirjutangi sellele kuupäevale, kus arstivisiit, kohe kõik üles. Mõnikord on muidugi arsti juures siis see küsimus juba vanaks läind, aga parem rohkem kui vähem. Äkki läheb millalgi jälle värskeks...
DeleteMa ka täna hommikul kerges mõttes ärritusin ja mõtlesin hetkeks, et ei taha ise ka seal grupis enam olla. Võib-olla asi minus, aga ma viimasel ajal ei viitsi selliste draamade keskel eriti olla ja üritan mitte neis osaleda (kuigi tolle teema all esialgu viisakalt arvamust avaldasin ikka), aga jah.. teinekord on tore enda beebi pilti teistele näidata või kui vaja, abi ja informatsiooni küsida või jagada ja muude beebiteemade üle arutada. Mina oma roosade prillide läbi näen ka ideaalis, et kõik võiks kuidagi moodi läbi saada ja erimeelsusi aktsepteerida, ilma kedagi pidevalt kustutamata, aga kokkuvõtvalt on mul nüüdseks juba suva, mis seal toimub.
ReplyDeleteNoh, ma jällegi ei viitsi lihtsalt isegi mitte seda draama lugemist endale ajakavva võtta. Minu arvates nõme, mis toimub, aga kuna selle mainimine nagunii midagi ei muuda ja mingi aja pärast sama draama uuel näol esile kerkib, siis ei tasugi end väga sinna mässida. :D
Kui ära olin ärritunud, môtlesin sama, et pole môtet end draamadesse mässida ja seepärast pigem siin jôbisen:D aga küsimus jääb. Ja tekkis ka uus. Kas äkki kodused titemammad ongi kôige ôelamad anonüümsed netikommentaatorid?
ReplyDeleteOhh, ka mina olen selle grupis ning olen juba ma-ei-tea-kui-mitu korda mõelnud, et miks kuradi pärast ma seal jätkuvalt liige olen. Aga olen lolli järjekindlusega sinisilmselt arvamusel, et inimesed on ju tegelikult südames head ja vaatamata asjaolule, et ilmselgelt see tõele ei vasta, usun seda südames ikka edasi. Hea meelega teeks uue grupi rahumeelsema seltskonnaga :)
ReplyDeleteMina ka ikka usun, et inimesed on ilusad ja head, kuigi iga päev saan tõestust, et ega ikka ei ole küll:)
DeleteMinu arust kurjad emmed tulevad sellest, et nad on vb ebakindlad ja tahavad teha kõike kõige paremini ning siis teistele ka õpetada, kudias kõige parem on. Noh et oleks ikka kindel, et nad teevad hästi, sest no kui kõik teevad siis on ju nii.
ReplyDeleteAga toidust. Minu mõlemad lapsed on ainult ja ainult purgitoidu peal üles kasvanud. Va see ükskord, kui m apoisile miskit pläga keetsin. Ja ta sellest keeldus aga vb olen ma lihtsalt nii kehva kokk. Ja siis pudelitoidu pealt mageda meie toidu peale ja elu oli lill. ;)
No ja sinu lapsed on ju tätsa normaalsed "purgitoidust hoolimata"see keda ma näinud olen, oli veel imearmas lisaks
DeleteMina olen ka see loll ja laisk emme, kes ei vaevu ise tervet kõrvitsat keetmast, et lapsele üks lusikatäis sööta. Pealegi on perearst minuga samal arvamusel, et kui sa just ise kodus sõnniku peal ei kasvata või vanaema-vanaisa-muu lähedase kasvatatud puuvilju/juurvilju ei saa püree valmistamiseks, ei ole see poe viljadest tehtud püree muffigi parem kui poe oma. Tänapäeval on poes niivõrd suur valik erinevaid püreesid ja saab ju valida endale ja lapsele sobivaima. Ma parem veedan selle pliidi ees küürutamise aja koos lapsega ja olen õnnelik "laisk" ema edasi :)
DeleteMa lohutan, et see läheb mööda :D Olen ka ühes sellises grupis ja nüüd - 3 aastat hiljem - saavad kõik palju paremini läbi ja tõepoolest on sellest grupist ikka rohkem head mu ellu tulnud, kui halba.
ReplyDeleteMa noorte emade kaitseks ütlen, et teil on pigem erandlik grupp oma intriigidega. Ma ikka siit ja sealt kuulen ja imestan ja hoian kahe käega pead kinni. Olen ise kahes beebigrupis (mõlemal lapsel oma) ja seal selliseid intriige ei ole. Jah, ka meil on samad vaidlusteemad kuumad (käimistoolid, lisatoit, vaktsineerimine jne), kuid arutelud ei ole nii emotsionaalsed, hinnangulised ega lahmivad. Igaüks ütleb oma arvamuse ja põhjendab seda. Kes tahab, esitab oma vastuväited. Selliste vaidluste positiivne külg on see, et kes veel otsustanud ei ole, saab lugeda mõlema poole esindajate argumente ja heal juhul ka viiteid lisalugemiseks.
ReplyDeleteVõi nuh, vähemalt mina ei ole neid vaidlusi emotsionaalseteks pidanud :)
Ja mis puutub arstiga konsulteerimisse vs beebigrupp, siis mõne spetsiifilise probleemi puhul võib sellest grupist rohkem kasu olla kui perearstist. Ma ei ütle, et seal suvaline kasutaja on targem kui arst, vaid et tal võib juba sama kogemus selja taga olla, mis probleemipüstitajal. Samas perearstil kogemus puudub...
Natuke kahju, et need intriigid blogidesse jõuavad ja nii kõikide beebigruppide maine maha teevad, et ma varsti enam ei julge öeldagi, et ise ka mõnda kuulun, sest jätan siis kohe endast madalalaubalise teismelisest ema mulje. Sest päriselt ka seal on normaalseid, tasakaalukaid ja haritud inimesi, kes saavad lastekasvatusteemal ilusti vesteldud. Kahju, et oktoobribeebides on asi tasakaalust välja läinud :(
Selles grupis on ka ikka asjalikke, tasakaalukaid, arukaid naisi, nende vastused ja arutelud on tihti väga kasulikud. Ega ma usu, et emotsioneerivad naised just madalalaubalised vôi metslased on, lihtsalt mind jubedalt häirib pubekalik lahmimine lihtsalt sest keegi ei meeldi vms.
DeleteJaa, ma täitsa mõistan Sind :) Selle põhjal, mis ma kuulnud olen, oleksin ma ka väga häiritud sealsetest sõnavõttudest. Ma ütleks selle kohta, et asi on kasvatamatuses. Iga asi omas kohas ja iga jutt ei ole foorumijutt. Vastastikune austus ja viisakus tuleks siiski säilitada.
DeleteEi ole ta midagi nii erandlik, hullud intriigid on pidevalt ka August-septembri beebide gruppides ja ka 2013 beebide üldgrupis. Alati leidub neid, kes on end raamatute poolt üle harinud ja arvavad, et nende arvamus ongi 110% ainuõige ja kes teisiti arvab, peaks lastekaitse endale selga saama.
DeleteMuidu poolt/vastu argumendid on väga head, kuulad môlemad pooled ära ja otsustad, eks. Aga kui ikka juba puhtalt inimese välimust arvustama hakata, siis see just väga adekvaatne käitumine pole. Sellised naiselikud tagaklatšimised jäägu ikka kohvitassi kôrvale, me kôik klatšime ja arvustame,
ReplyDeleteJäi jälle poolikuks mu jutt ( tlf ei lase kirjutada palju:), tahtsin öelda seda, mida sa, mutukamoos, kirjutasid. Kôik ei ole foorumijutt:)
ReplyDeleteJah, neid kirgi kütvaid teemasid on päris palju :) Kohati jääb mulle mulje, et just meil siin Eestis on väga palju neid, kes püüavadki olla igas mõttes "ideaalemad" ja meeleldi siis suruvad teistelegi oma põhimõtteid peale. Neid valdkondi on ikka omajagu ju. Näiteks peab üks "õige ema" igal juhul sünnitama ilma valuvaigistiteta. Oh sa poiss, kui tal imetamine ei õnnestu! Siis tehakse ta maatasa. Imetama peab tingimata ja parimal juhul paar aastat. Mina nt sain ühes foorumis riielda, kui aastase lapse võõrutamise kohta nõu küsisin. Ikka edasi tuleb imetada ja ka öösel! "Õige ema" peseb absoluutselt igal mähkmevahetusel oma last kraani all, hoidku selle eest, kui ta salvrätte julgeb kasutada. See pole ju lapsele parim, kisendavad ideaalemad. "Õige ema" teeb eranditult kogu toidu lapsele ise, sest "kes teab, mis selle poe oma sisse pannakse ja kas sa ise tahaks ainult konservidest toituda". "Õige ema" jätab oma lapse vaktsineerimata, sest vaktsiinid ju puha mürk. "Õige ema" solgutab vastsündinut poti kohal, et jumala eest mitte potitamisega hiljaks jääda, mis sest et põietunnetus tekib alles 1,5-aasta ringis. "Õige ema" peseb isegi kooliealisi lapsi palja veega, sest pesuvahendid on kõik keemiat täis ja nende kasutamine ainult rikub nahka. Ja muidugi ei luba "õige ema" oma lastele ealeski mingeid maiustusi (ehk omatehtud kook välja arvatud) ning tema lapsed õgivad sünnipäevapidudel kõik kommikausid tühjaks kohe, kui ema selja on pööranud, sest keelatud vili on ju kõige magusam.
ReplyDeleteOh jah, kes see jaksaks nendega maid jagada :) Minu isiklik arvamus on, et igal emal on siiski ise õigus otsustada, mida ja kuidas ta teeb (kui ta muidugi just oma tegevusega lapse tervist kuidagi ei ohusta). Mina pole jaksanud kangelasema olla, olen täitsa tavaline ema ja tundub, et laps on rahul, rõõmus ja terve :)
Aga lihtsalt uudishimu pärast, üldse ilma mingi "õige-emaliku" näpuviibutuseta küsiksin, miks sa juba nii varakult lisatoitu otsustasid anda, kas arst soovitas? See on ka koht, mille eest paljudelt nahutada võib saada :) noh, et enne 6-kuuseks saamist ei tasuks ikka midagi peale rp anda. Isiklikult arvan, et kõik sõltub lapsest. Ise hakkasin 5-kuuselt tasapisi maitsta andma.
See "õige ema" jutt oli nagu keegi oleks mu mõtteid lugenud:)
DeleteSelle lisatoiduga on nii, et arst küll soovitas, aga mina suhtusin sellesse soovitusse skeptiliselt ja jonnakalt ikka püüdsin ise hakkama saada, sest mu meelest sai laps piisavalt süüa. Siis aga juhtus nii, ilmselt tänu kõigile nendele Diibiga seotud jamadele ja probleemidele, stressile jne, ühel ilusal päeval hakkas piim lihtsalt ära kaduma. Joon siiani ikka veel jonnakalt tuhat liitrit teed ja proovin kõiki "õigeid" ja valesid nippe, aga tänaseks oleme kahjuks siiski 98% rpa-l.
aa, selge :) Aga ma mõtlesin seda kõrvitsat tegelikult. Noh, üldse püreekraami :)
DeleteA no selle püree kohta on muidugi lisatoit veel palju öelda:) saab nii umbes pool lusikat kui sedagi päevas, sest mingid teooriad ütlevad, et neljakuuselt peaks harjutama hakkama. Ma siis vôtsin kuulda:)
DeleteAastase kogemusega (khm) emana võin Sulle nõu anda selle õnnetu kõrvitsa osas - keeda/auruta suurem kogus, blenderis sodiks, jääkuubikuvormi ja sügavkülma. Lillkapsas, brokkoli, suvikõrvits, porgand, jne - samamoodi. kuubikud siis vastavalt sordile kotti, kotile peale kirja, mis sodi seal sees on ja siis sealt miksid lapsele - 2 kuubikut porgandit ja 3 suvikõrvitsat, jne. Mikros hea soojendada:)
ReplyDeleteNo või keedad kogu selle kompoti koos ja siis külmutad segu.
Lihaga samamoodi - kuigi sellele on väga hea alternatiiv purgilihad - kuna selle kogus on algul ikka nii väike, siis osta parem purgiga poest.. ma olen vist Holle omasid ostnud, need olid odavamad.
Mina tegin nii siis kui lõpuks asjale pihta sain - aga algul raiskasin ikka palju aega ja toitu ja närve selle peale, keetsin ja siis viskasin kõik minema, sest üle 2 päeva külmikus ei hoia ja siis ta ei söö ka veel rohkem kui 2 lusikat eks..... Jube frustratsioon oli.
Aga ausalt öeldes ostan ka mina HIPPi ja Gerberi soolaseid toite lapsele siiani, neid on hea reisil anda, vähemalt saad olla kindel ,et seal ei ole mingit üleliigset soola jne.
Ja kommentaariks selle RPA kohta... minu laps sai rinda kuni 10 elukuuni, tõsi, viimases otsas ainult öösel, sest ta ise ei tahtnud päeval. Ja mina nt hakkasin arsti soovitusel RPA-d andma , sest ta ei söönud jogurtit jm nii palju kui vaja oleks piimatooteid. Ja no ausalt öeldes ei põe selle pärast küll. Ma tegin nagunii oma parima selle rinnaga toitmisega. Olen vist üks nendest vähestest (?), kellele see ei ole olnud mingi übersuper kogemus ning lapsele oli rinnapiim ka ainult toit, mitte mõnulemise koht (ta oli sündides pisipisike ja pidi hullult tööd teema, et saada kätte midagi, nibukaitsmed jm jura - ju sealt see vastumeelsus) - seega mu miinimumprogrammiks oli 6 kuud - et nii palju ma oma lapse jaoks teen kindlasti, et ta saaks võimaliku parima söögi - aga venitasime isegi 10 kuud välja - seega olin nii mina kui plika väga tublid ja võisime ilma süümekateta selle nalja ära lõpetada.
Veel üks teema - Sul tundub siin blogi lugejate hulgas olema ikka päris palju selliseid mitte-tüüpilisi, veidi kiiksuga huumorisoonega lahedaid naisi lugemas, kellega isegi hea meelega suhtleks (no kes loodetavasti mu eelneva teksti peale näoest halliks ei lähe) - peaksid ikka selle kokkusaamise Diipis ära tegema:) Sa seal nagunii viibid aegajalt ja no see mäe ja Muhamedi teema ka - siis pole Sul vaja kuskile jõuda, kõik tulevad ise (peaaegu) koju kätte:)
Teeme ära jah;) ma räägin šeffidega läbi, kuidas ja kuna ma saan restorani kasutada
DeleteMulle tundus ka just alguses, kui lapsed lusika - kaks päevas mingit püreed sõid just see hirmsa raiskamisena, et tuli purgitäis (miinus siis see kaks lusikatäit) toitu ära visata, sellepärast kasutasin ka seda Glacieri poolt kirjeldatud jääkuubikuvormis külmutamise meetodit.
ReplyDeleteMa väga lisatoitu ei topiks vägisi ene 6. elukuud , kui just Ida ise huvi üles ei näita. Minu kogemus näitab, et vägisi toppides ei saa. Laps hakkab siis lusikast sööma, kui selleks valmis on ;) Aga kui Ida ei protesteeri , siis võid muidugi edasi anda ;)
Sa ju ka Malluka blogi jälgija, eks? Seal pikalt lahati seda rinnapiima värki - tegelikult ikka ongi nii, et ainus mis piima tekitab, on lapse tihe rinnast söötmine, mingit muud nippi ei olegi ;) Mina lõpetasin enda mõlema lapse rinnaga toitmise umbes 7-kuuselt. Täiesti enda vajadusest lähtudes (vaja oli tööle minna). Minu arust on kõige tähtsam endaga rahu sõlmida - kui RPA , siis veendunult ja ilma kahjutundeta, et tegelikult oleks parem / õigem ikka imetada. Või kui ikka tahad imetada, siis laps aga uuesti rinna otsa, ausõna ei usu, et sul see piim niisama äkki ära kadus, kui esimesed kolm kuud ju täitsa piisavalt olemas oli. Aga peaasi, et oled ise veendunud, et see mis sa teed, on sulle ja lapsele õige! Jõudu! ;)
jajaah ikkkagi kordade arv loeb ning ol ika 1 uuring et pikemalt rinnapiimal olnud lapsed neil on ka suurena süda tervem,enamasti
ReplyDeleteTegelt ma olen seda ka proovinud, et vôimalikult palju rinnale vôtta, aga ütlen ausalt, et ega ei ole suurt tolku pole olnud.
ReplyDeleteMa muidugi mugava ja laisa emana tahtsin just selle pärast imetada, et ei viitsi pudelitega mässata, aga ma olen ka seda meelt et rinnapiim olgu ikkagi vait toit, mitte miski mônulemine vms...
Mul tuli kananahk peale kui üks mu tuttava tuttav ütles, et pakub oma lapsele rinda siis kui see maiustada tahab. Wtf?!?! Vähe sellest, et laps oli kaheaastane juba. Brrrrrrr!
WHO ametlik soovitus ongi toita kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Mina seda samuti ette ei kujuta :D Aga just sellest paistavadki lähtuma need paljud Perekooli emad, kes hurjutavad kõiki, kes aasta ringis (või jumal hoidku, koguni varem) võõrutada tahaksid. Et laps peab ikka ise võõrduma, muidu tekitad talle trauma jne. Mina riskisin paha ema olemisega ja võõrutasin ikkagi aastaselt ära :) Õudne oli aastast last öösiti iga paari tunni tagant sööta. Pärast hakkas paremini magama ka.
ReplyDeletePere&Kodus üks ema just rääkis, kuidas ta nelja-aastast imetas:S
ReplyDeleteAastasest ma saan aru, paariaastase lapse imetamisest ka võibolla - kui see meeldib nii emale kui lapsele. Aga nelja-aastane..? Ma omaette mõtlesin küll, et niipea kui laps tuleb ja küsib, et anna - siis ma enam ei anna, sest ta on liiga suur. Aga noh, kellele see meeldib ja sobib, lasku käia. Ma küll ei kujuta ette seda psühhotraumat lapsel, kui teised narrima hakkavad lasteaias...või mumeelest veel hullem - kui ta seda ise varjama hakkab... Liiga suur koorem lapsele kanda mumeelest.
ReplyDeletenelja-aastane on ju päris inimene juba:)
ReplyDeleteminu kõige vanem laps on juba 9 aastane ja nii lahe on lugeda, et mitte midagi ei muutu. Samad kired aastaid ja aastaid :)
ReplyDeleteMa näiteks kasvatan lapsi nii, et nad kunagi tulevikus ütleks, et neil oli lahe lapsepõlv ja vanemad on ka täitsa normaalsed :) isekeedetud kõrvitsast jääb selleks vist väheks ....