Appi, lapsega on ju nii raske!

Mäletate kui Hr.Abikaasa mulle selgeks tegi, et lapsega kodus olemine on lihtne, et sel ajal kui laps magab on võimalik aknad ära pesta ja põrandad tolmuimejaga puhtaks teha? Ja et kui ta viril on, siis tuleb temaga tegeleda?
Eile, samal ajal kui mina Diipi probleemi lahendasin, jäi Ida issiga koju. Kui ma kolm tundi hiljem koju jõudsin, naeratas Ida mulle kõige laiemat hambutut naeratust.
"Nüüd sa siis naerad?" ütles Marek Idat mulle sülle andes,"aga miks sa minuga nii viril olid. Ma nüüd saan aru küll, et ta ongi sellele hea laps, kes koju tuleb, sest teine on temast juba surmani tüdinenud."
Muigasin vaikselt. Ahh, et nüüd saad aru? Ja mida mina siiani rääkinud olen?
"Ei saa öelda, et ta halb laps oleks, aga ta...ta..ta tahab nii palju tegelemist kogu aeg. Ma ei saa ju enam lõpuks aru, mida ta tahab!" jätkas Marek. Jah, ma tean seda, muigasin ma uuesti.
"Ma ju tean, miks sa arvad, et ma lõpuks ta'st siis ära väsin?" küsisin ma. Marek noogutas. Ida istus kogu see aeg mul rahuloleva näoga süles. Nii nagu ta tavaliselt on issi süles;)
"Temaga on üksi ikka nii raske, mitte midagi ei saa teha," kurtis Marek. "ma just sekund enne su tulekut jõudsin asju natuke kokkupoole panna. Enne lihtsalt ei olnud aega. Ta ei lasknud."
Jah, ma mõtlesingi, et miks ta pluus maas oli ja lapse asjad mööda tuba laiali. "No aga mina ju pean iga päev sellega hakkama saama," vastasin ma. "Ma ju panen tema kõrvalt ennast riidesse ja asjad kokku ja teen süüa, mõnikord isegi sulle." Marek pööritas silmi:"Ma ei saa aru, kuidas see tema kõrvalt võimalik on."
"Kas sa nüüd saad siis aru, miks ma väsinud olen? Mida sa minu asemel teeksid, kui sa päevast päeva peaksid temaga tegelema?" uurisin ma.
"Ma vist magaks võimalikult palju koos temaga!"
"Aga siis ma ei saaks ju mitte midagi tehtud. Me upuks tolmu ja koerakarvade sisse, ma ei saaks tegeleda ühegi Diipi asjaga, rääkimata millestki muust. Sa ju ise ka päevas neli-viis korda palud mul üks või teine või kolmas asi teha."
Marek jäi vait. Ta ei osanud midagi öelda. Ta sai lõpuks aru, et lapsega kodus olemine ei ole vaid lust ja lillepidu. Isegi kui ta tegelikult on 89% ajast naeratav ja lõbusalt lalisev. Jah, magava lapse kõrvalt on tõepoolest võimalik kõike teha - ka viiekäiguline gurmeeõhtusöök valmistada, aga teate...See aeg, mis ta päeval magab...Sel ajal on mõnikord nii hea lihtsalt niisama kiiktoolis istuda ja telekat vaadata, mitte aknaid pesta või wc-d läikima hõõruda. Nautida vaikust.

Ühesõnaga. Nii naljakas oli eile vaadata väsinud Marekit, kes ei saanud aru, kuidas mittemagava lapse kõrvalt on võimalik midagi veel korda saata. Kasvõi end riidesse panna või riidest lahti võtta. Ohh, neid mehi, ma ütlen:)