Brutselee esimene tulemine

Täna on nii imeline päev. Ma sain kätte esimesed proovijoonistused Brutselee raamatule ja olen nii õnnelik. Vaadake ise! Kas pole mitte vahva?  Uskumatu, et leidus inimesi, kes lihtsalt heast tahtest olid nõus mulle joonistustega appi tulema. See ju paneb uskuma, et inimesed on tegelikult head.
Ahhh, kuidas mulle vahelduseks meeldivad sellised päevad. Mul on tunne, et enam ei ole see päev kaugel kui Brutselee lõpuks ometi poeletile jõuab. Kaua ta ikka siin sahtlis kopitab ja ootab;)

Kusagilt kostus krabinat. „Brutseleen?“ hüüatas Tilluke Delisa ja jäi siis kuulatama. Teiselt poolt kappi ei olnud enam midagi kuulda. Vaikus. Siis oli jälle kuulda vaikset krabinat, see tuli justkui kusagilt kaugemalt. „Brutselee, oled see sina?“ küsis Tilluke Delisa, ta oli harjunud, et sõber vahepeal teda narritas. Oli küll kapis ja kuulis, mis Tilluke Delisa rääkis, aga ei vastanud, krabistas lihtsalt midagi omaette ja hakkas siis vaikselt itsitama. Siis oli krabinat uuesti kuulda, see meenutas võtme keeramist snepperlukus. Naljakas, mõtles Tilluke Delisa, ta polnud varem Brutseleed ust lahti või kinni keeramas kuulnud ja taipas siis äkki, et krabin kostus hoopis tema enda koridorist.