Mombie chill vol2

Kui Ida oli Tartusse meist puhkama saadetud ei teadnud ma kohe, mida vaba päevaga peale hakata. Kuhu minna, mida teha, nii palju võimalusi. 

Esimene loogiline otsus oli muidugi minna KUMUsse balletikonkurssi vaatama. Laureenile kaasa elama. Ma hakkasin kodust sõitma tund aega varem, kuid jõudsin kohale viimasel hetkel. Minusugune kanapea suutis ju isegi gps-i abiga kolm korda valesti sõita. Kohale jõudes murdsin ma sisse valest uksest ja eksisin muuseumis ka ära. On ilmselge, et ma pean rohkem metsast väljas käima:) aga ma jõudsin kohale. Ja mul on hea meel, sest Laureeni etteaste oli IMELINE. Ka paljud teised etteasted olid hingematvalt kaunid. Kui ma pole seda varem juba maininud, siis ma armastan balletti. Ma loodan, et päntajalg Ida hakkab balletti samamoodi suhtuma. Laureen muideks sai kolmanda koha. Nii uhke tunne oli. Ikkagi ju minu ristitütar:) 

Sellega oli sisustatud vaid hommikupoolik. Aga päev oli veel pikk. Mida veel? Diipi lõunastama ofkoors. Diipi asemel valisime me seekord siiski Noa. Et noh kui Idat pole, siis võiks ju mujal ka süüa. Ma Noast kirjutan hiljem eraldi, aga...krt kus on vaade. Imeline! Ja arhitektuur. Detailid.

Sellega ei olnud päev ikka otsa saanud. Ma sain läbi tuuseldada ka terve trobikonna kaltsukaid. Paavlist Humanani. Kahjuks jäi saak igavaks. Vaid paar "nii minulikku" pluusi paari euro eest. Nagu see: 

 

"Sulle on see üks öö magamist nii hästi mõjunud," ütles Marek kui ta koju jõudis, "ma ei tunne oma naist ära. Sa ju naeratad!" Njah, eks ole. Ma tõesti tundsin end puhanuna. Et ma sellega aga liiga ära ei harjuks ärkasin ma öösel iga kahe tunni tagant. Vähkresin ja ei osanud magada. Nii nagu mulle oli öeldud;) 

Ma ei saa öelda, et ma Idast puudust oleksin tundnud, aga lihtsalt nii veider oli. Viis kuud ei olnud majas sellist vaikust olnud. Ma ei mäleta, kuna me lihtsalt niisama diivanil olime ja telekat vaatasime. Ilma et me oleks kedagi pidanud süles hüpitama. Küll aga vaatasime me  Marekiga Ida pilte just nagu oleks me ta juurest kolm aastat ära olnud: "A seda mäletad kui ta nii tegi?", "Või nii?", "A mis sul telefoni taustapilt on? Mul on see!"

Samal ajal nautis Ida puhkust Tartus. Kui ta just ei maganud kodus, oli ta vanaemaga koos kohtumajas. Sest ega emme, st Ida vanaema ei jäta jonni. Lootis ta, et tuleb minust jurist, kohtunik või vähemalt välisminister, aga tuli hoopis norra keele filoloog. Lootis ta samu asju Tillukesest Delisast, aga temagi on teise tee valimas. Nüüd siis vedas Ida kohtumajja, ilmselt lootuses, et kui juba viiekuuselt voolima hakata, et ehk siis tuleb vähemalt lapselapsest keegi. Muidu ei jää tal muud üle kui ohata, et: "Mul olid sinu jaoks nii suured plaanid, aga vaata, mis su'st sai!" (meie pere huumor või karm tõde minu kohta?)