Appi, ma olen nii kade, sest ta on ilusam kui mina!

Ühe ajuvaba draama raames tõid paljud kommentaatorid välja, et iga kriitika taga on kadedus ja et inimesel, kes on ema või emaks saamas, ei ole sobiv kasutada krõbedamaid väljendeid. Mind on need mõtted nüüd juba mitu päeva häirinud. Olgu, ma olen sama meelt, et väga tihti on s***ti ütlevate kommentaatorite taga inimesed, kes on kadedad ja kibestunud ning vajavad vaid põhjust, et end välja elada ja selleks sobib ükskõik, milline artikkel, blogipostitus. "T*ra, sa oled nii rõve ja paks", "Valus l**bu" ja muud sarnased solvangud ei ole adekvaatne kriitika ja peaks igal vähegi avaliku arvamusega kokku puutuval inimesel ühest kõrvast sisse ja teisest välja minema. 

Välimuse kommenteerimine on kahe otsaga asi - "appi kui kole!" hüüatame me kõik aeg-ajalt kui näeme mõnd ebaõnnestunud pilti endast või mõnest kuulsusest. Ka ilus inimene võib jääda pildil kole ja siis on see lihtsalt loomulik reaktsioon tollele pildile, millega ilmselt midagi halba me ei mõtle. 

Kui kollane meedia saab Kim Kardashianist elukoleda pildi, siis on ilmselge, et ta avaldab selle mõne mahlaka pealkirjaga, et inimesed seda "uudist" loeksid ja olgem ausad, me ju kõik klikime lahti mahlakate pealkirjadega artiklid ja pärast kirume end maapõhja, et ei saa kunagi tagasi sellele "meelelahutusele" kulutatud minutit. Samuti meeldib meile ju näha kuulsustest ka koledaid pilte, sest see näitab meile, et ka nemad on vaid inimesed, kes 24/7 ei ole imekaunid. 

Aga...on ka teine külg. Mõnikord me ütleme, et see või teine inimene meile (välimuselt) ei meeldi. Lihtsalt maitsed on erinevad ja kui nt blogija julgeb välja öelda, et üks või teine inimene ei meeldi, siis on tegu kohe kadedusega. Vat ei ole ikka küll. 

Mulle ei meeldi paljud inimesed, lihtsalt pole minu teetassikesed. Välimuse põhjal ei meeldi mulle Sandra Bullock, Leonardo Di Caprio, Zenja Fokin, Kati Toots, Triin Niitoja, Kim Kardashian ei meeldi mulle ka ja pekki no Kardo ja Bruno * ei meeldi mulle ka kui tahate draamat või intriigi. Ebasümpaatsed inimesed on mu jaoks näiteks  Taavi Rõivas, Edgar Savisaar, Donald Trumph, Marianne Mikko, Maire Aunaste, Inno Tähismaa, Ingrid Mitte-Enam-Tähismaa, Krista Lensin.** Ja ausalt ma ei oleks kunagi tulnud selle pealegi, et selle taga võiks olla kadedus.  

Ma ei meeldi ka ei välimuselt ega mulje põhjal paljudele inimestele. Midagi pole teha. Kõigile ei saagi meeldida. Ja ei peagi. Samas ei arva ma kuidagi, et need, kes mu välimust kritiseerivad peaksid mu peale kadedad olema. Sugugi mitte, paljus kriitikas on ka tõtt ja see kriitika, mis ülaltoodud  "sa oled nii rõve ja paks" -kategooriasse kuulub, ei ole oluline. 

Näiteks on mulle öeldud, et appi, sul on nii kõverad jalad. On tõesti. Kas nüüd "nii kõverad", aga kõverad. Aga mis ma siis tegema pean? Ma ei ole kunagi tulnud selle pealegi, et peaksin neid varjama. Ma ei saa neid muuta ja kui keegi arvab, et ma ise pole neid varem peeglist näinud, siis olen ikka. Ma lihtsalt ei hooli karvavõrdki sellest. Ma ei tea, miks inimesed selliseid asju muidugi üldse ütlevad, kuid ma olen kindel, et kadedus selle taga ei ole.

Ja kui ma nüüd ütlen, et antud (pastakast välja imetud) draama põhjal ei meeldi mulle Grete Klein, siis mulle tõesti ei meeldinud tema suhtumine ja väljaütlemised, kommentaarid. Et mitte meeldimise taga võiks olla kadedus (välimuse pärast?), sellist mõttevälgatust ei suuda ma isegi mõista. Kuidas see loogiline oleks? Olen kade, et ta on ilusam? Rohkem saavutanud või kaugemale jõunud? Erinevad inimesed, erinevate eludega, erinevate soovide ja saavutus(vajadus)tega.

Kogu selle looga ei taha ma öelda, et ma poleks kunagi kade. Olen ja kuidas veel. Ma olen kade paljude asjade peale. Näiteks tunnen ma tihti kadedust torkamas, kui keegi kirjutab sotsiaalmeedias, et "lapsed on vanaema juures, et saaksime mehega kahekesi olla/reisile/spaasse minna/magada". Ma olen selliseid asju lugedes tihti kadedusest ogaraks minemas. Samamoodi on kui keegi jagab pilte reisist Itaaliasse, Balile, Jaapanisse, Brasiiliasse, Uus-Meremaale. Itaaliasse tahan ma kogu aeg tagasi ja teised kolm on sellised kohad, kuhu ma lihtsalt tahan minna. Ja olen natuke kade. Egiptuse ja Türgi reisipildid mind samas kadedaks ei tee. Ma olen kade, et mul pole uut iPhone'i, uut arvutit, korralikku autot, ma olen kade, et ma ei ole saanud täita teatud plaane/soove. Ma olen kade, et mina "Minu Norrat" ei kirjuta, ma olen kade, et ma ei oska nii hästi sõnu seada kui mõned teised (nt A.Kivirähk). Ma olen isegi mõnikord kade kui mõni blogija kingituseks mõne vahva asja saab. Näiteks 100-eurose raamatupoe kinkekaardi või sada kilo pelmeene. Ma olen tavaline inimene ja kadedus on osake minust, kuid käsi majandusaastaaruandel võin ma vanduda, et kui mulle keegi ei meeldi, siis selle taga ei ole kadedus. 

No ja siis selle pika siseanalüüsi lõpetuseks jõuame me selleni, et tundub, et emad peavad end oma sõnavara ja käitumist kontrollima rohkem kui poliitikud ja teised avaliku elu tegelased, sest "appikene, selline käitumine ei sobi ju emale".  Ma ei ole kunagi aru saanud, miks üks või teine asi emaks saades enam ei sobi. "No aga see on labane/kohatu," vastatakse selle peale. Aga teate mis - mõni inimene ONGI labane, mõni inimene ongi (minu arvates) halva riietusstiiliga, mõni inimene ongi krõbedama sõnavaraga, miks see siis emaks saades muutuma peaks. 

Ma olen ema, aga võin blogi vahendusel kedagi p***e saata, sest ma olen emotsionaalne ja tihti enne ütlen ning siis mõtlen. Kas see minust nüüd halvema ema teeb, selles ma kahtlen. Halvema ema teevad minust hoopis teised asjad.***  Kas emadele ei olegi emotsioonid lubatud? Kas emaks saamine tähendab automaatselt seda, et me muutume paremateks inimesteks? Aga kui ma olengi üdini üdini paha inimene? 

Mina olen enda puhul tähendanud hoopis seda (kui närvilisus ja väsimus kõrvale jätta), et ma olen muutunud palju lapsemeelsemaks. Ma tunnen rõõmu asjadest, millest veel mõnda aega tagasi ma rõõmu tunda ei osanud. Aga ma ropendan jätkuvalt. Kuigi olen ema. 

*Ma pean ausalt tunnistama, et kunagi sõbrannaga "arvstasime" blogijate ja tuttavate kaasasid, nii palju kui neid piltidel näinud oleme. Ja samal ajal kui mu sõbranna leidis, et Kardo on pigem sex, leidsin mina, et pole absoluutselt minu teetassike. Minu teetassike võiks olla nt Ebapärlikarbi-Triinu mees. 

**Mulle meeldivad Anu Välba, Anu Saagim, Mirtel Pohla, Lenna Kuurma, Grete Lõbu, Anne Reemann, Tanel Padar,  Üllar Saaremäe, Ago Anderson, Tõnu Oja, Arnold Schwarzenegger (jp, ma tean ma tean, et see on veider), Sean Connory, Julia Roberts, Julianne Moore, Pierce Brosnan, Meryl Streep, kuninganna Elisabeth, kuninganna Sylvia, Jennifer Aniston

*** Ei, ma ei ütle, et on okei olla labane ja ropendada,  vulgaarsus ja labasus on kaks sellist asja, mida ma tegelikult absoluutselt ei kannata, aga ma ei saa šokki, kui keegi kellelegi halvasti ütleb või nabani ulatuva dekolteega ringi jookseb.