Kui kõik mu ülekeevad emotsioonid välja arvata, siis vaatan praegu pilte ja mõtlen, et aga millega ma sellise luksuse välja olen teeninud? Kuidas saaks nii, et selline idüll ei paistaks ainult pildilt, vaid argipäev olekski üks suur idüll?
Vaatasime eile õhtul "Mamma miat" ja ma mõtlesin kogu aeg filmi vaadates, kui kihvt oleks samamoodi väikest hotelli pidada. Ja lõpetasin kiiresti, sest ma ei julgeks enam ühegi asjaga ise alustada. Sellest on jällegi omamoodi kurb...
//If to forget my "overboiling" emotions and I look at the photos we took this weekend, I keep asking myself how have I deserved luxury like this? How to keep the idyll in my mind and heart, in everyday living, ot only photos?
yesterday we watched "Mamma mia" and I found myself dreaming about running a little bed and breakfast. And I stopped as soon as I started, because I would not dare to start anything again. And this is actually a bit sad...
No comments:
Post a Comment