Lihtne elu & imelaps

Ülemisel korrusel, kus me elame, hakati remonti tegema. Ma kartsin seda hetke, sest ei ole just teab mis mõnus elada nii, et töömehed edasi-tagasi siblivad. Lisaks sellele, et nad on ülemisel korrusel, käivad nad läbi minu poe, millest iseenesest ei ole midagi, sest nad on viisakad ja vaiksed. Ja ma tegelikult ei saagi kurta, kuigi seda ju võiks eeldada;), sest  minu kartus, et peame nendega koos aega veetma osutus asjatuks. Ma olin unustanud, et Norras on ju teistsugune tööaeg. 

Tööd alustasid nad kell kaheksa ja kuigi nad ehitavad vannituba inspekteerisid nad vähemalt tunnike maja väljastpoolt. Kell 11 olid nad juba tunniks lõunale kadunud ja enne kolme nägin ma neid tööpäeva lõpetamas. See on nii naljakas. 

Ja loomulikult jätsid nad endast maha laga, sest koristamine ei käi hinna sisse (ega vist Eesti ehitajad laias laastus paremad pole?). Tea, kas ma võiksin neile arve esitada, sest ma pesin nende järele põranda ära? Või on see mu enda asi, sest tegu on minu poe ja eluruumidega.

Noh igatahes lihtne elu. 

Aga natuke on tore ka, et nad ehitama hakkasid. Lapsega ei saa ehitusplatsil elada ja nii peab Ida natukene Mr. Poppinsiga hakkama saama. Mulle tundub, et mõlemad on selle üle õnnelikud. Ida on viimasel ajal piltidelt issit otsinud ja ka Mr.Poppins kurdab, et jääb ilma sellest vahvast ajast, kus laps kõige rohkem areneb. Tal on õigus, sest iga päev teeb Ida midagi uut, mis mind imestama paneb. Ma saan aru, et ma alahindan väikelapsi ja nende tarkust, aga ausõna mu jaoks on müstika, kuidas ta näiteks teab mingis tänavas, kuhu peab keerama, et jõuda rongijaama ja kuidas ometi on tal meeles, millise maja hoovis me kiikusime. Mõnikord ma unustan ära, et jalutuskäikudel ei ole taibukas mööduda Sigrid Undseti platsist, sest seal on need pisikesed purskkaevud ja see tuleb mulle meelde alles siis kui Ida mind käest tirib ja sinnapoole veab (kuigi sinna on veel paarsada meetrit).  Ja eile ei suutnud ma ära imestada, kui ta üht norrakeelset loomade äppi vaadataes täiesti selgesti "bie" (mesilane) järgi kordas. Müstika!

Sellest ei hakka ma rääkimagi, kuidas ta eile pisikese ostukäruga poes ringi kruiisis, asju valis, korvi pani ja siis need kassalindile tõstis...Oh wait! ma just rääkisin.
Siis ei jää muud üle kui lisada siia ka tänase poeskäigu video. Mulle tuli millegi pärast "Home Alone" meelde...
(Sry, mul ei ole ei aega ega ka oskusi videosid ilusaks tuunida. Minu tehniline taiplikkus on null, kuigi makseterminali oskan ma nüüd installeerida, seadistada, autoriseerida ja ühildada ipadiga)