Thursday, June 11, 2015

Pipi - Ida lemmik ja minu eeskuju


Õnneks on Ida nüüd mõneks ajaks "Mashast ja karust" üle saanud. Ma ei saa öelda, et mul ei oleks hea meel. Mulle hakkas see multikas juba närvidele käima,sest Ida oleks seda 24/7 vaadanud kui ma oleksin lubanud. Juba hommikul kell kuus tatsas ta minu voodi juurde, pistis käe padja alla (ta teab, et ma hoian seal telefoni) ja hakkas "mashatama". 
Nüüd on Masha vaimustus asendunud Pipi vaimustusega. Ma tõmbasin telefoni rootsi lasteekraani äppi ("Barnkanalen") ja nüüd vaataks Ida 24/7 Pipit. Pean tunnistama, et see valik meeldib mulle (hetkel veel) Mashast palju rohkem, esiteks juba keele pärast (Ida kordab kenasti järgi norrakeelseid sõnu ja kuna norra ja rootsi keel on suhteliselt sarnased, siis ma usun, et rootsikeelse filmi vaatamine tuleb vaid kasuks. Või?) ja teiseks sellepärast, et ma ise olen suuuuuuuuuuuur Astrid Lindgreni fänn.
Seega on meil päevas kaks Pipi-seanssi - hommikupoolikul enne lõunaund ja õhtul enne magamaminekut. 

Mida rohkem ma Pipit vaadanud olen, seda rohkem olen ma saanud aru, et Pipi on minu eeskuju. Ta julgeb olla tema ise, on ehe ja äge, ütleb, mida mõtleb ja julgeb omada oma arvamust, seab küsimärgi alla väljakujunenud nö õiged käitumismallid ja hüppab pea ees tundmatusse vette, ta tahab uusi asju proovida, sest see on lõbus. Ja ta ei karda. Mittemidagi?

Ta oskab elu nautida. Mulle tundub, et me kõik peaksime temast natuke eeskuju võtma. Tema positiivsest ellusuhtumisest. Mitte nii palju kartma ja analüüsima, mitte ootama ja leidma vabandusi, vaid lihtsalt proovima asju, millest meil pole õrna aimugi. "Seda pole ma varem proovinud, see tähendab, et ma saan sellega kindlasti hakkama!" ütleb ta. Ta ei oota, et keegi lubaks või aitaks, ta teeb.

Koos Idaga Pipi vaatamine on mulle õpetanud, et ma ei saa mõelda sellele, mida teised minust arvavad või minult eeldavad, ma peangi usaldama oma kõhutunnet ja tegema nii nagu mina õigeks pean, nii hästi kui ma oskan. Pipi on mulle õpetanud leidma lahendusi, vaatama "kastist väljapoole". Tõeline eeskuju.
Ja tema kodu - Segasummasuvila. Pole vist juhuslik kokkusattumus, et ka meie Ussipesa näeb välja nagu väike Segasummasuvila. Just sellised nagu me ise oleme. Parajad Pipid. Kõik kuuekesi. Mina, Marek, Britt Ida Loviisa, Skype, Orkut ja Hugo The Boss.

Tjolahopp, tjolahei!




8 comments:

  1. Pipi on ka minu hingesugulane, sest me mõlemad arvame, et mitte miski pole võimatu, kui väga tahta. Ja iga täiskasvanud kuivik, ei olegi võimeline kõigest aru saama:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja kuidas väikestest asjadest (niidirull ja roostes purk:D) rõõmu tunda eksju?

      Delete
  2. Spunki on lahe otsida jah. Ma loodan, et sa leiad enda oma ülesse ;)

    ReplyDelete
  3. Eveliis ära pahanda aga sina hetkel küll selliste avaldustega välja tulla ei tohiks

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tohi välja tulla avaldusega, et mulle meeldivad iseseisvad ja julged naised/tüdrukud?

      Delete
  4. Pipi on kõik need asjad, mis sa kirjutad. Aga kui mu lapsed väiksed olid, segas mind tema juures tõsiselt see, et ta ei austanud teiste inimeste piire ja isiklikku ruumi. Julgus, avatus ja sisemine vabadus on suured plussid, aga teistel on teised piirid, mida tuleb ka osata märgata ja austada.

    ReplyDelete
  5. Ara nuud end ja oma lahmimisi yle ka romantiseeri, jatab ebaadekvaatse inimese kuvandi

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja mina kirjutasin enda arvates sellest, et Pipi pole vaid lasteraamat, et temast tasub eeskuju võtta...aga tundub, et olen meister varjatud sõnumite kirjutamises

      Delete