Kaks inimest läksid mõnda aega tagasi lahku. Ikka juhtub, et ühisesse koju on maha jäänud asju, millele hiljem järgi vaja minna. Nii ka siin. Helistab meesterahvas naisterahvale ja ütleb, et viskas môned naise raamatud ühte kohvikusse. Rõhk sõnal raamatud. Läheb naine sinna kohvikusse raamatuid küsima, mille mees olla toonud. Raamatuid ei leita. Peale pikka otsimist leitakse närune kilekott fotode ja ajalehe väljalõigetega.
Ma saan aru, et endisete elukaaslastega koos pildid visatakse/põletatakse/maetakse maha, ma mõistan seda, noh nii enam vähem. Aga siin olid albumitest välja võetud eranditult kõik fotod, kõikidest sündmustest, mis sel kooselu perioodil aset leidsid. Mina peaks selle loogika järgi ära viskama oma keskkoolilõpu ja ülikooli lõpu pildid, sest seal on peal ka endisi peikasi. Need pildid on osa minu elust, nad on silma alt ära, kuid olemas.
Teine asi, millest ma aru ei saa on, kui kõik pildid on kilekotti visatud, milleks nii palju vaeva näha, et need kõik albumitest välja kookida. Kas poleks olnud lihtsam need albumiga anda? Albumid ei ole nii kallid, ma vaatasin just hiljuti poes. 14.90 maksis üks korralik album.
Ma saan aru, et endisete elukaaslastega koos pildid visatakse/põletatakse/maetakse maha, ma mõistan seda, noh nii enam vähem. Aga siin olid albumitest välja võetud eranditult kõik fotod, kõikidest sündmustest, mis sel kooselu perioodil aset leidsid. Mina peaks selle loogika järgi ära viskama oma keskkoolilõpu ja ülikooli lõpu pildid, sest seal on peal ka endisi peikasi. Need pildid on osa minu elust, nad on silma alt ära, kuid olemas.
Teine asi, millest ma aru ei saa on, kui kõik pildid on kilekotti visatud, milleks nii palju vaeva näha, et need kõik albumitest välja kookida. Kas poleks olnud lihtsam need albumiga anda? Albumid ei ole nii kallid, ma vaatasin just hiljuti poes. 14.90 maksis üks korralik album.
Ja siis ma mõtlen edasi, milline ego. MIKS peaks naine vanu ühiseid pilte tahtma? Mida tema nendega teeb? Vaatab ja poetab pisara?
Ma leian, et kui albumid uuele elule jalgu jäid, ja seal oli ka palju endise naise ja tema perekonna pilte, siis oleks viisakas olnud küsida, et vaata siin on mõned albumid, kas sa tahad siit mõned pildid endale võtta/jätta? Nüüd jääb aga mulje, et samal ajal kui mees uut elu alustab, peaks naine vanu pilte vaadates "vanu häid aegu" taga nutma.
Ajalehe väljalõigetest ei hakka ma rääkima. Sellel lahkuläinud paaril olid seintel ära raamitud mõned nenest kirjutatud lood. Ka need ajaleheväljalõiked olid kilekotis. Miks? Miks peaks naine tahtma neid vanu artikeid endale? MIDA TEMA NENDEGA PEALE HAKKAB? Paneb oma uue mehega oma uude kodusse seina peale? Või teeb maja keldrisse salajase pühamu endisele elule?
Kui vaja olid neid raame, kus artiklid sees olid, siis oleks võinud need artiklid lihtsalt minema visata, mitte endale nii palju tüli teha ja need ekstra ära tuua.
Täitsa pekkis kui nõme, mõtlen ma. Ahjaa, muidugi ei toonud neid pilte ja artikleid tegelikult mees, vaid mehe uus elukaaslane. Mõistan. Ma puhastaks ka kodu endise naise asjadest. Kui mind pildid ja artiklid nii häiriks, siis ma viskaks need lihtsalt minema. Mehed ei pane selliseid asju niikuinii tähele Mind paneb imestama, et kõige rohkem häirisid uut paari just need asjad. Mitte väärtuslikumad asjad. Nagu raamatud. või mõned muud asjad. Kui asjad liiga hästi uude kodusse sobivad, siis vist uhkus ei loe:)
Ahjaa, üks õnnetu sall oli ka kilekotti visatud. Sall! Tegelt ka? Oleks tegu olnud Burberry või Vuittoni salliga. See oli kõige tavalisem sall. Inimesed kaotavad salle. Inimesed ei lähe endise mehe/naise juurde, et kuule me küll läksime eelmine aasta lahku, aga mul jäi siia üks sall maha, äkki leiad üles.
Tule taevas appi! Ma pidasin sellest meesterahvast muidu lugu. Nüüd mõtlen ma kui inõmedaks ikka inimesed suudavad minna. Läksid lahku, läksid lahku. Kõik on okei. Ikka juhtub. Elu läheb edasi. Aga miks nii nõmedaks minna?
Ma leian, et kui albumid uuele elule jalgu jäid, ja seal oli ka palju endise naise ja tema perekonna pilte, siis oleks viisakas olnud küsida, et vaata siin on mõned albumid, kas sa tahad siit mõned pildid endale võtta/jätta? Nüüd jääb aga mulje, et samal ajal kui mees uut elu alustab, peaks naine vanu pilte vaadates "vanu häid aegu" taga nutma.
Ajalehe väljalõigetest ei hakka ma rääkima. Sellel lahkuläinud paaril olid seintel ära raamitud mõned nenest kirjutatud lood. Ka need ajaleheväljalõiked olid kilekotis. Miks? Miks peaks naine tahtma neid vanu artikeid endale? MIDA TEMA NENDEGA PEALE HAKKAB? Paneb oma uue mehega oma uude kodusse seina peale? Või teeb maja keldrisse salajase pühamu endisele elule?
Kui vaja olid neid raame, kus artiklid sees olid, siis oleks võinud need artiklid lihtsalt minema visata, mitte endale nii palju tüli teha ja need ekstra ära tuua.
Täitsa pekkis kui nõme, mõtlen ma. Ahjaa, muidugi ei toonud neid pilte ja artikleid tegelikult mees, vaid mehe uus elukaaslane. Mõistan. Ma puhastaks ka kodu endise naise asjadest. Kui mind pildid ja artiklid nii häiriks, siis ma viskaks need lihtsalt minema. Mehed ei pane selliseid asju niikuinii tähele Mind paneb imestama, et kõige rohkem häirisid uut paari just need asjad. Mitte väärtuslikumad asjad. Nagu raamatud. või mõned muud asjad. Kui asjad liiga hästi uude kodusse sobivad, siis vist uhkus ei loe:)
Ahjaa, üks õnnetu sall oli ka kilekotti visatud. Sall! Tegelt ka? Oleks tegu olnud Burberry või Vuittoni salliga. See oli kõige tavalisem sall. Inimesed kaotavad salle. Inimesed ei lähe endise mehe/naise juurde, et kuule me küll läksime eelmine aasta lahku, aga mul jäi siia üks sall maha, äkki leiad üles.
Tule taevas appi! Ma pidasin sellest meesterahvast muidu lugu. Nüüd mõtlen ma kui inõmedaks ikka inimesed suudavad minna. Läksid lahku, läksid lahku. Kõik on okei. Ikka juhtub. Elu läheb edasi. Aga miks nii nõmedaks minna?
Või saan jälle mina asjadest valesti aru?
esimene asi, mis mulle pähe torkas, on see, et ehk see uus naine tegi kodus mehe teadmata suurpuhastust, viskas asjad kilekotti ja viis kohvikusse ära. ja ise ütles mehele, et kuule, helista oma eksile ja ütle, et ma viisin tema "raamatud" ära. ma hästi ei taha uskuda, et mehed viitsivad nokkida mingite piltide või artiklilõigete pärast, mida tüüpiline keskmine mees võibolla ei mäletagi. aga mine sa tea.. ei tea ju nende eelmist eluolu, läbisaamist ja stoorit, kuidas nad lahku läksid. aga kõige loogilisem variant on jah uus, vana kaasa peale armukade olev naine.
ReplyDeleteAsja teebki naljakaks see, et lahku mindi väga sõbralikult, loomulikult ei ole nad enam parimad sõbrad, kuid suhtlevad viisakalt/tsiviliseeritult omavahel. Ilmselt on õigus, et uus naine tegi suurpuhastust.
DeleteMa vist aiman, kellest on juttu... Kuna ma nimesid ei nimeta, siis võin ju öelda, et eks aastatega tuleb ka kogemus sellistest asjadest üle olla ja selliseid asju inimlikult korraldada :D
ReplyDeleteAga minul oli hoopis selline lugu, et eks võttis albumid kaasa, minu pildid jne. Minul sellest perioodist ei ole üldse pilte, ma neid koos pilte ei tahagi, aga endast pilte küll. Aga kuna suhe läks väga inetuks, ka peale selle lõppu, siis ma pole neid pilte kunagi küsinud. Ja tema uued naised pole mulle ka neid kahjuks tagastanud :P Ju siis põletasid ära. Kusjuures sellel mehel ongi nagu kollektsioon eelmistest naistest.Hoiab neid albumites.
Praeguse elukaaslase eelmise suhte albumid olid meil ka pikalt riiulis, kuna kolisin alguses tema koju, mitte me ei kolinud koos kuhugile. Need häirisid, sest külalised ka lappasid neid albumeid. Mees midagi nendega ei teinud ja lõpuks ma lihtsalt pakkisin need albumid ära. Minu eelmiste "elude" albumid on ka ära pakitud :)
Ära pole ma kunagi midagi visanud ja põletanud.
Mina pakkisin ka "eelmised elud" ära. Oleks vôinud kah albumid tühjaks kakkuda ja endistele peiksidele ühises pildid saata. Mälestuseks:D
Delete