Moeblogi: kui endale midagi selga ei mahu

Kuna ma ikka jätkuvalt meenutan väiksemat sorti mammutit, siis ma keeldun endale uusi riideid ostmast ja nii pole mul enda uute asjadega võimalik eputada. Pealegi me kõik oleme näinud, et ma olen üsna ebafotogeeniline (muidugi alati jääb võimalus, et ma ebaadekvaatselt kõrge enesehinnangu tõttu ei ole aru saanud, et ma ka päriselus sihuke peletis olen nagu piltidel), nii et mingeid ootd postitusi endast ma üles niikuinii riputada ei saaks. 

Õnneks on mul olemas Britt Ida. Erinevalt oma emast jääb tema piltidele üsna nunnu ja kuna tänu tädidele ja vanaemadele ja sõpradele täituvad tema kapid aina uute riideesemetega, siis ootd-postitused on ju lausa loogilised. 

Näiteks täna sõitsime me peene preiliga Tartusse. Ärikohtumisele. Siis ju tuleb ka sobiv riietus valida. Chanel-tüüpi jakikese jaoks ei saa kunagi liiga noor olla.

Ja õues tuleb ka alati korralikud riided selga panna. Mis sellest et maal ja metsas. Kunagi ei tea, kuna mõni paparazzo põõsa taga luurab. Miks ta sed tegema peaks, ma ei tea, aga igaks juhuks tuleb alati valmis olla. Better to be overdressed;)

Üleüldse on mul tunne, et kasvamas on selline edev tütarlaps. Oma isa tütar. Või oma vanemate tütar. Sest olgem ausad ma ju olen ka natuke edev. Kuigi ma seda mõnikord tagasi ajama kipun:) Meie peres on nüüd vaid mul kikilips puudu.