Tundus, et kõik on kontroli all. Toit oli maitsev, atmosfäär elegantselt hubane - täitsa toredalt toimiv toidukoht. Eelmisel aastal käisin ma seal päris mitmel korral ka lõunal.
Ühesõnaga mul oli Volgast väga hea mulje jäänud. Siit ka meenutused ühest vahvast sünnipäevapeost:
Ülemisel korrusel on hoopis teine teema. Mõnusalt hele, taustaks mahe muusika, kuid mitte just väga üllataval kombel on restoran inimtühi. Vabandust, valetan. Ühes lauas istub ka juhataja sõbrannaga. Meleiame sobiva laua vaatega ülikoolile ja tellime päevaprae. Veidralt kaua läheb aega. Võttes arvesse, et me oleme ainsad külastajad.
Kui praad tuleb, olen ma kergelt öeldes pettunud. Päevapakkumiseks oli forell riisi ja salatiga. Sellel puudub maitse ja puudu on kaste. Ma püüan enda jaoks lõunat maitsvaks mõelda. Pole ju hullu, tegu on lõunapakkumisega, mis üldjuhul ongi sellised natuke lihtsamad toidud. Kuid kui ma pärast pean selle eest 5 eurot maksma, olen ma uuesti pettunud. Sama söögi sain ma Kalevi sööklas 2.90 eest. Päriselt. Ilma liialdamata.
Ma näen, et restoranil on potentsiaali. Ka lõunapakkumistega. Natuke kastet, maitseaineid ja garneeringut ning pilt oleks juba hoopis teine olnud. Hinna soovitaksin ma ka üle vaadata. Saan aru, et kui käib vähe rahvast, siis kallim hind peaks selle tasa tegema, aga niimoodi kaugele ei jõua.
Mind paneb imestama ka juhataja, kes rahulikult inimtühjas restoranis kohvi joob. Kui ma näeks, et mu restoranis ei ole ühtegi külastajat, siis ma püüaks niisama istumise asemel midagi ette võtta. Ma paneks välja tahvli "oleme avatud", ma paneks põlema tuled, ma teeks midagi, et klient oskaks sisse astuda ja ka trepist üles tulla. Samuti annaks ma kokale tagasisidet toidu kohta. Ma teeks midagi. Kõik algabki ju tegelikult juhtimisest.
Ma ei kujuta ette, et Marek inimtühjas restoranis rahulikult jalga kõlgutaks. Küll aga istus niisama Volga juhataja (Tartu on väike koht, isegi mina tean nägupidi, kes Tartus kes on. Kui te arvate, et kuidas ma saan teada, et need inimesed ka lõunastajad polnud). See häiriski mind lõuna juures ehk isegi rohkem kui maitsetu toit.
Samas vaatan ma a la carte menüüd, nädalavahetuse esinejaid ja näen, et Volgal on võimalus olla jälle kord üks Tartu esirestorane. Kalli päevapakkumise kõrval on a la carte menüü aga täiesti mõistliku hinnatasemega. Ma kujutan väga hästi näiteks ette, kuidas mu ema-ja isavanused inimesed seal laupäeva õhtul mõnusa swingi saatel jalga keerutaksid, naudiksid mõnusat õhtusööki ja jooks veini.
Ma usun, et nädalavahetused on Volgas särtsakamad kui teisipäevane lõuna. Ma ei tea, aga ma ei tahaks ühe õnnetu lõuna pärast Volgat päris maha materdada. Ma tahaks restoranile ühe võimaluse veel anda. FB järgi on näiteks sel laupäeval restoranis bugi-õhtu. See kõlab ju üsna lõbusalt?
Ma tahaks kohe vaatama minna, kas õhtune Volga on selline nagu ta olema peaks. Ma loodan. Tartusse kuluks mu meelest ära üks selline soliidsem koht ka. Restorane ei ole just liiga palju. Atlantise restoran ja...ma rohkem ei teagi.
On keegi Volgas nüüd hiljuti käinud? Millised on muljed?
Ma lähen reedel ja siis kommenteerin :)
ReplyDeletePeoloom:)
DeleteKas mitte täna pole Postimehes artikkel, et Su õde on seal nüüd turundusjuht...
ReplyDeleteSeda, et ta neile reklaamklippe jms tegi, seda ma muidugi teadsin:) Postimehest ei tea ma midagi, eks lähen ka guugeldama. Lihtsalt nii igaks juhuks mainin ka, et minu postitus ei ole kuidagi seotud siis selle artikliga.
ReplyDeletehttp://tartu.postimees.ee/2757090/athenasse-tuleb-elav-muusika-ja-ooklubi (vaata pilti ja allkirja)
DeleteTahtsin küsida, et kas see juhataja, keda mainid, on siis preili K?
Ahah:) eksisin nimetusega. Tegevjuht hoopis.
DeleteVäga huvitav blogi :)
ReplyDeleteAitäh!
DeleteMeil oli plaanis selles vanas ja heas Volgas pulmapidu korraldada, aga kahjuks jõudis omanik vahepeal vahetuda ja see plaan läks aia taha. Siiamaani on kahju. Uus Volga mulle muljet ei avaldanud, mistõttu toimus pidu lõpuks hoopis Villa Margaretha restoranis, mis oli täesti ok, aga ei midagi glamuurset. Üks restoran, kus olen ainult hommikust söönud, kuid teeninduse ja õhkkonnaga väga rahule jäänud, on Antonius.
ReplyDeleteTahaksin ka Antoniusse jõuda lõpuks - olen selle kohta ka kiidusõnu kuulnud!
Deletemina hoopis küsiks, et ...
ReplyDeletekas te diipi kokkasid , peakokka, teenindajaid ka kaasa kuskile kutsute (sööma, uudistama konkurente)?
väga motiveeriv oleks nii kokkadele kui ka teenindajatele käia söömas, vaatamas, miskit kõrva taha jätmas teistest kohtadest.
Jah, meil oli plaanis esimene sedasorti üritus juba märtsis teha, et lähme kaeme kõik koos konkurente. Esimeseks olid valitud Tartu toidukohad. Kahjuks pidime selle edasi lükkama, kuid loodetavasti saame selle juba mais-juunis korraldatud. Ma olen nõus, et see on vägagi motiveeriv ja lausa vajalik:)
ReplyDeleteÜsna veider hinnang, ütleks isegi et vähe jabur. Eks pealkirigi ütleb - konkurente kaemas.. seega on mahategemine päevamenüüs juba ette kirjas.
ReplyDeleteKui vaatad nüüd ka teisi "konkurente kaemas" pealkirjaga postitusi, siis näed, et mahategemine pole sugugi mitte pâevamenüüs. Ja ma ju ütlesin, et ma näen, et restoranil on potentsiaali, kuid kahjuks seda ei kasutata. Too kord oli ka päevatoit tõepoolest mage, nii kaudses kui otseses mõttes. Seda ütles ka mu 86-aastane vanaema, kes ei ole just väga pirtsakas toidu suhtes.
Delete