Igal aastal, kohe kui soojaks minema hakkab, teeme me sellise mitteametliku Ussipesa suve avamise peo. Peo kahele. Otsime välja talv otsa kuuris oma aega oodanud potid ja suvemööbli ja teeme Ussipesa suvele avatuks.
Mees roosa kastekannuga ei ole kevadel Ussipesas enam üldsegi mitte üllatav pilt. Ta küll lubab igal aastal, et enam ei viitsi, et las naine madistab ise oma lillede ja asjadega, aga leiab siis, et naine ju tegelikult ei oska midagi õigesti teha ja et lihtsam on ise ära teha. Muidugi ma tegelikult oskan, aga ega ma ei protesteeri ka kui keegi töö mu eest ära teeb. Ma pole laisk, aga ma olen mugav. Nii on ju palju lihtsam.
Mulle meeldib kui asi hakkab ilmet võtma. Selles nurgas paistab alati päike. Ja on tuulevaikne. Minu absoluutne lemmikkoht.
Kui keegi veel ei tea, siis mulle kohutaval kombel meeldivad igasugu sildid. Neid ei saa kunagi liiga palju olla. Ja kuna punast aiamajakest me hellitavalt Hugo kuudiks kutsume, siis pole ka imestada, et just tema otsustab, kes sinna sisse tulla võib.
Suvemööbli väljailmumisega on Ussipesa ametlikult kõigile külalistele avatud.
Skype on esimene külaline.
Suvel on Ussipesas ilus. Tulge meile külla! Me oleme alati kodus.
Välja arvatud siis kui ei ole.
Meeldib :) Anna palun koordinaadid, kuhu tulla ;)
ReplyDeleteTallinnast läbi metsa pole. Kui laudani jõuad, helista;)
ReplyDelete