Tegelikult ei saa päris öelda, et konkurente kaemas oleks käinud, sest esiteks sattusin ma siia kohvikusse pooljuhuslikult ja teiseks kuni selle hetkeni polnud mul sellisest kohvikust õrna aimugi. Kui ma sain teada, et kohvik asub kusagil Õismäel kujutasin ma esimese hooga (ma ei tea ise ka miks) ette, et see on üks sellistest veidratest šašlõkibaaridest, millest ma ikka aeg-ajalt mööda sõidan, seega olin ma väga rõõmus kui šašlõkibaari asemel hoopis hubasesse prantsusepärasesse kohvikusse sattusin.
Toiduvalikul tegin ma väikese vea ja valisin röstitud kitsejuustusalati peedi-carpaccio ja porgandi-vinegretiga. Mitte et see halb oleks olnud, aga selle valiku põhjal on toitu väga raske hinnata, sest noh röstitud kitsejuustusalat on ju tegelikult lihtsalt röstitud kitsejuust salatipadjal, veidikese lisanditega. Ei midagi originaalset, erilist ja ega seda väga pekki keerata ei anna, seega liiga igav valik, et julgeksin toidu kohta midagi öelda. Vana baklažaanisõbrana oleksin pidanud valima hoopis üleküpsetatud baklažaani. Selle järgi oskaks ma paremini oma hinnangut toidule anda.
Ma saan aru, et Cafe Lyoni trumbiks on ekleerid ja saiakesed. Kui ma oleks umbes kuus kilo kergem, siis ma oleks neid endale kahe suupoolega sisse ajanud, aga et mulle vaatab peeglist ikka veel vastu väiksemat sorti mammut, siis on mõneks ajaks igasugu magusaga lõpp. Isegi lattetamise lõpetasin ära.
Ühesõnaga kuna ma toitu hinnata ei saa, siis ma hindan teenindust. Ja teenindus oli väga meeldiv. Meid teenindav tütarlaps oli äärmiselt sõbralik ja viisakas.
Koht iseenesest oleks saanud ehk veel veidi hubasem ja prantsusepärasem olla, aga ega midagi ette heita ka ei saa. Mulle jättis väga hea mulje. Ja eriti hea meel on mul, et ka kesklinnast väljaspool hakkab olema kohti, kuhu sööma minna sünniks. Muidu ongi vaid kebabid, šašlõkid ja hamburgeriputkad, üks selline korralik boulangerie on alati teretulnud.
*Pildi autorina mainin igaks juhuks Mariann Kaasiku ära. Ei tahaks sõdima hakata autoriõiguste pärast. Ja teised inimesed lõikasin pildilt ära, sest jumal seda teab, kas normaalsed inimesed tahaksid ühes suvalises blogis ülesriputatud saada.
Leidsid meie kodukohviku üles, ma näen:)
ReplyDeleteKäisime just pühapäeva hommikul perega tähistamas meie koosolemise seitsmendat aastapäeva seal. Saiakesed olid suurepärased, pisipreili sõi kahest omletist kummastki ära poole, kohv oli ka hea. Ainult teenindusega on seal natuke ebaühtlane tase - vahel ootad väga kaua, vahel ei ole leti taga kedagi - aga kui keegi olemas on ja sind märkab, siis on nad super lahked ja kenad.
Huvitav leid oli:) meid muidugi teenindati lauast ja ootama ei pidanud suurt üldse, hästi tähelepanelikud olid. Vbla oli põhjus kas elles, et oli esmaspäeva õhtu, rahvast ülemäära palju ei olnud ja me olime üks suur seltskond. Oli, mis oli, aga hea mulje jättis küll:)
DeleteHea idee :)
ReplyDeleteMina sattusin täna sinna ja proovisin baklažaani ära. Oli maitsev küll, kuid mitte midagi uskumatult suurepärast. Seevastu ekleer oli küll taevalik :) Koht ise ka mõnus ja mulle väga meeldib väljaspool kesklinna põnevaid kohti avastada. Diipi tahaks ka muidugi varsti külastada, blogi jälgin juba mõnda aega.
ReplyDelete