Thursday, May 29, 2014

Kodu mullikiletama

Ida on nüüd jõudnud sellesse vanusesse, kus paigal hoiavad teda vaid kamapallid. Ja sedagi vaid viieteistkümneks minutiks. Muidu tormab ta ringi nagu väike tank, nii et ma ei jõua selgagi keerata kui ta juba on ühest majanurgast teise on jõudnud.
Meie majas on päris palju nurkadega asju. Kuhu end vastu lüüa. Ja otseloomulikult pakuvad need asjad talle kõige rohkem huvi. Üks neist ohtlikest, aga nii põnevatest asjadest on trepp. Niisiis otsustasime me selle ohutumaks teha. Ise olime tulemusega rahul.


Aga nüüd pakub see trepp talle veel rohkem huvi. Ma ei saa teda enam sealt eemale. 


Ja otseloomulikult juhtus just eile, pärast seda kui me olime kodu lapsele ohutumaks muutnud, see, et Ida kukkus vastu laua äärt. Tubli tüdruk ei teinud väga kisagi, kuigi haiget võis ta küll saada, sest nagu näha sai ta sellest kukkumisest põsele ka sinika. Vaene laps, sellise hooletu emaga peab ta oma päevi siin Ussipesas veetma.
Me oleme siin ikka nalja teinud, et emb-kumb, kas Ida või maja tuleb ära mullikiletada, mul on tunne, et me peame seda ikka päriselt ka tegema. Ta ju peab end igale poole püsti ajama ja kukkuma. Ma ei taha, et ta sinine oleks. Et inimesed vaataksid teda ja mõtleks, et vägivallatunnustega laps...


Kui te mõtlete, et kus ta siis nüüd on, et ma siin niimoodi blogin, siis hetkel ta magab:)

7 comments:

  1. Tead, need kukkumised on paratamatud. Nurgad võid ju elimineerida, aga siis ta üks hetk õpib jooksmise ära ja kukub muudkui näoli vastu maad, sest ega sirge kehaga ju ei joosta. Või siis õpib voodis hüppamise ära või hakkab oma pead taguma vastu seina. Ühesõnaga neid sinikaid tuleb nii või naa. Ja kui ei tule, siis minupoolsed õnnesoovid, sul on hea ja rahulik laps. Mul ei ole :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hea on ta küll. Aga rahulikkusest on asi kaugel:D kôige lihtsam on vist oma närvid mõneks ajaks mullikiletada;)

      Delete
  2. Mu laps kukkus endale vastu klaaslauda kulmu alla verise kriipsu, mille ümbert oli mõnda aega ka veidi paistes. Poes ja linnapeal sain küll mõned kahtlustavad pilgud... noh, et kas olen lapsepeksja olemisega või nii :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei tea, kas peaks ka kodus püsima mõned päevad. Igaks juhuks.

      Delete
  3. Eveliis, ma küll vist rääkisin, aga panen kirja ka igaks juhuks - ohtlikumad nurgad kata toruisolatsiooniga (siuke vahtplastist toru, näiteks siin http://www.akvedukt.ee/ee/tooted/toruisolatsioonid/sanflex-toruisolatsioon) - meie panime selle diivanilauale ja näiteks köögis ahju käepidemele ka. Tänu sellele pääsesime ilma sinikateta kuni peaaegu aastani:) Mul sõbranna nt tõmbas ka trepiastmete nurgad sellega üle - kole küll, aga vähemalt ohutu.
    Kinnitamiseks sobib hõbedane McGyveri teip (toruteip vist teise nimega) - see ei jäta jälgi, kui ära võtta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Midagi nagu tuleb tuttav ette jah. Aga siis tundus see niiiiiii kauge tulevik:) nuud läheb küll vist teipimiseks

      Delete
  4. tegelikult ma ei poolda liigset turvamist, trepp loomulikult... lapsed on nutikad, ühelt poolt igasuguseid turvapiirdeid eemaldama, aga teisalt, kui saavad muhu kätte, siis järgmine kord on juba ettevaatlikumad. Samas ma pole ilmselt kõige pädevam kõneleja, mu laps on titest peale ettevaatlik olnud, enne mõtleb ja veendub turvalisuses ja siis alles teeb.

    ReplyDelete