Viimased nädal aega aga testib Ida meie närve uute inimkatsetega. Näiteks ei jää ta magama enne kella kümmet, ärkab üles juba kell kaksteist, siis uuesti kolme-nelja ajal...eelnevast selle erinevusega, et ta ei taha süüa ega ei jonni, vaid chillib lihtsalt rõõmsalt lalisedes üleval. Mina muidugi sellisel kellaajal väga rõõmus olla ei suuda, nii on Marek mind teise tuppa kamandanud ja laliseb Idaga öösel üleval.
Äratus on, nagu ikka, kell kuus. Okei, täna see tõepoolest oli lausa veerand kaheksa, aga sellise öise ülevaloleku kõrval pole enam vahet, kas see on kell kuus või seitse. Eile tegi ta silmad lahti klassikalised 5.55. Tema järgi võiks kella õigeks panna.
Ja kuigi täna öösel jäi ta pärast kella 12st ja 4st söömist suht ruttu magama, oli öö ikka rahutu.
Me oleme katsetanud teda enne ööund pikamalt ja lühemalt üleval hoida, me oleme püüdnud ta kõhtu täis toita ja mitte täis toita. Me oleme teda püüdnud kell kaheksa magama saada, me oleme lasknud tal poole üheteistkümneni üleval olla. Vahet ei ole! Meil on nüüd hetkel selline periood, kus me kell neli vaikselt palume, et ta ometi üles ei jääks. Paneks silmad kinni ja magaks edasi. Vähemalt kella kuueni.
Ülikooli ajal ei olnud mingi probleem olla varaste hommikutundideni peol ja hommikul loengusse jõuda. Mõnikord isegi kaks-kolm päeva järjest. Nüüd on selline öine ülevalolek ja hommikune varajane ärkamine kurnav. Me oleme vanainimesed juba:)
Samas ei suuda ma ära imestada kui tore ja mõistev laps ta päeval on. Eile pidas ta Diibis ilma suuremate probleemideta vastu kella kaheksast kella kolmeni. Täitsa ilma jonnita. Vahepeal käis Marek temaga roosa vankriga mööda Kalamaja jalutamas, siis mina. Ida oli täielik musterlaps. Nagu tavaliselt. Kuni saabub öö.
Veider...
Ajab kohe jooma, eks?*
Meile toodi degusteerimiseks kaks uut Itaalia veini, mida me siis klaasikese-paar proovisime. Kell 11 hommikul. Kusagil ikka juba oli ju õhtupoolik;) Savignon Blanc oli imehea.
Mulle tundub, et ma peaksin alkoholi tarbimisest pärast lapse sündi tegema eraldi postituse. Minu jutust võib mõnikord mulje jääda, et olen anonüümne alkohoolik. Need, kes mind tunnevad, teavad, et kui mu jutust poolt uskuda, võib poolega ikka petta saada. Võib. Aga mitte alati.
Võõraid võivad paljud mu jutud ära ehmatada. Vist?
Mulle hakkab aina enam tunduma, et Eileen ja Ida on sugulashinged :D
ReplyDeleteAh, et selliseid on ikka veel, rõõm kuulda:D
DeleteIkka on. Minu oma on lihtsalt juba next level. Enne tegi täpipealt sama, mis Ida, aga nüüd on otsustanud üldse mitte magada. Kirjutasin eile blogis ka kuidas ma kell 3 öösel lebasin puslematil, nutsin ja kaalusin alkohoolikuks hakkamist :D
DeleteMa vaatan, et oi millised sääred tal on. No et tunduvad pildilt ikka päris pikad. Kui pikk ta sul on? :D
ReplyDeleteEga me isegi oleme vaadanud, et selline pikasääreline. Marek naerab, et ilmselgelt mitte minusse:D
DeleteMa nüüd tegelikult ei teagi kui pikk ta praegu on. 6-kuuselt oli 69cm, nüüd ehk on tsips juurde visanud. Lamavasse vankrisse enam varsti ära ei mahu igatahes:D
Äkki on lapsel on päeval liiga palju emotsioone, mis teda siis unenägudes kummitama tulevad ja millega ei suuda ta hakkama saada? Meie poiss oli beebina superlaps ja temaga oli ka väga hea kusagil käia aga nendel seiklusrikastel päevadel kippusid rahutud ööuned olema. Üksvahe katsetasime sellist magamapaneku stiili, et kui kõik uneeelsed protseduurid tehtud olid, siis ei viinud teda voodisse vaid jätsime meie juurde elutuppa, ise rääksie vaikselt juttu, tuba valgustas ainult akvaarium ja laps "kukkus" ise magama, siis viisime ta süles voodisse. Pulgavoodi oli meie voodi kõrval, kui öösel korraks viiksataski, siis tegin pulkade vahelt pai ja magas edasi.
ReplyDeleteTavaliselt tõi mees hommikul enne tööleminekut kella 5.30 ajal toidupudeli üles, panin talle luti suhu, läbi une sõi ära ja magas(ime) vahel kuni kella 9ni hommikul. Kui juhtus, et ta tõest väga märg oli, pidi mähet vahetama siis muidugi nii pikka rahulikku und ei olnud, muul juhul aga üritasime teda öösel mitte segada :D
meie rahulikud ööd lõppesid siis, kui ise voodist välja ronima õpiti, isegi veel praegu avastame, et öösel on voodisse kolmas märkamatult hiilinud, alati tuuakse õigustuseks halb unenägu koos detailiderohke ja värvika krjeldusega.Praegu on meil juba koolieelik ning ta magab ammu oma suure lapse voodis, õigemini läheb õhtul magama sinna, öösel rändab ringi.
Mu sõbrannal oli ka deemonlaps, kes paarikuuuselt lõpetas üldse päeval magamise, isegi õues vankris ei maganud ja öösel "lõugas" ja seda hoidjaist hoolimata. Laps oli oma mitte väga noortele vanematele esimene beebi. Võibolla tunnevad lapsed ära, kui lapsevanem küll tahab olla väga hea aga on ebakindel, sest varasemad beebikogemused puuduvad. Päris noorena last saades puudub igasugune taustainfo, noor inimene on tavaliselt hästi enesekindel, tean oma kogemusest, esimese lapse sain juba ülikooli ajal . Teise lapse saamise ajaks teadsin juba liiga palju, õnneks beebidest ka, muul juhul oleksin ennast ja arvatavasti ka last hulluks ajanud oma pabistamise ja ülemõtlemisega.
Aga need on minu subjektiivsed arvamused.
Sedagi sai mõeldud, et võib olla on liiga palju emotsioone ühe päeva sees, aga olen vaadanud, et kas ei mõjuta und oluliselt. Pigem on maganud hästi kui on pikad päevad olnud (noh näiteks kui reisilt tulime, siis magas järgmise öö vad ühe ärkamisega ja kella üheksani). Samas on olnud, just ka sel nädalal, nii rahulikke päevi, et oleme vaid metsas, käime jalutamas ja kõik on väga rahulik ja siis on rahutult maganud.
DeleteSamas eile oli selline poolrahulik päev. Külalistega. Õhtul saime ta kell kümme kenasti magama, korraks tegi vaid silmad lahti kell 4 ja magas 5.50ni (nagu ikka), väikese madinaga saime ta poole kuuest veel pea tunnikeseks magama.
Ma ei tahaks uskuda, et me väga ülemõtlejad või pabistajad olema, aga mine sa tea...Täna mulle tunduds, et ta tegi kell kaks häält, läksin vaatama, laps magas nagu Miška:)