Saturday, October 26, 2013

Emotsioon nr 97 ehk naiseks olemise võlud

Ma olin juba täitsa kindel, et rasedaks ma jäängi, sest mitte midagi ei mōjunud. Ma arvan, et mul olekski lastud rasedaks jääda, kui mu igatsugu näitajad oleks teistsugused olnud.

Niisiis sain ma arstilt neljanda päeva hommikuks teada, et olen "lootusetu juhtum" ja et meie püha üritus tablettidega on täielikult läbi kukkunud. "Aga pole hullu," lisas ta optimistlikult, "me paigaldame ballooni ja see oma raskusega peaks kaela ikka lahti tegema."
Ma kujutasin ette, kuidas mu sisemusse topitakse midagi gaasiballooni suurust, kuidas see oma üüratu raskusega mind lahti tirima hakkab ja üleüldse tundsin ma end überseksika ja naiselikuna. 

Eelmine kord kui ma spaa-internaatkoolis aega veetsin, virisesin ma, et protseduurid on jamad, et vaid ktg ja vererōhk. Selle peale  pandi mind 24h-ks kanistrisse oma uriini koguma. Tundsin et enam naiselikumaks minna ei saa ega rohkem piinlikumaks. Sai küll! 

Balloon, mis mu sisemusse paigaldati oli tegelikkuses küll peenike voolik, mitte pärissuuruses gaasiballoon, aga see ei teinud asja vähem ebamugavamaks vôi piinlikumaks. Käia ringi nii, et su jalgevahel tilbendab ühest otsast jala külge plaasterdatud voolik, mille teine ots on torgatud jumal teab kuhu...ei saa öelda, et see mind end väga seksikalt tundma pani. Hiljem lisandus mu jala külge veel ülielusuuruses side, sest muidu oleks ma mööda haiglat lisaks niigi piisavale alandusele veel veriste jalgadega ringi jooksma pidanud. 

Otseloomulikult sattus esimest verejooksu nägema ka Marek ja õuduse järgi, mis ta silmist peegeldus, arvasin ma korraks, et ta minestab ning tuleb ise haiglasse paigutada. "Ärge muretsege, see on tavaline," rahustas arst, "see tähendab, et asi on protsessis."

Mul oli hea meel. Kuigi tundsin end nagu...ma tegelikult ei oska isegi kirjeldada, millega antud enesetunnet võrrelda... Mul oli hea meel, et olime lõpusirgele jõudmas. Olime kindlad, et nüüd küll on kôik. Hiljemalt hommikuks on kôik läbi. 23.10ks. Nagu veidi viltu planeeritud. 

Muidugi ei olnud ma tegelikult kusagil isegi lõpusirge lähedalgi.

2 comments:

  1. Sulle keisrit ei pakutud? või sa ei tahtnud? Mul kiskusid ka näidud kehvaks, prooviti tablettidega esile kutsuda, ööpäeva jooksul mingeid muutusi ei olnud ja tehti keiser ära. Ei olnud mingit piinamist.

    ReplyDelete