Selle nimede panemisega tuli mulle meelde lugu, mida ma eile oma küünetehnikult kuulsin. Naine ja mees olid otsustanud oma pojale nimeks panna Joosep. Eks nad olid muid nimesid ka arutanud, aga sõelale jäi ikka Joosep. Väike Joosep sündiski ja isa läks lapsele nime panema. Kui ta tagasi koju jõudis, teatas ta uhkelt et lapse nimeks sai hoopis Kaspar. Et see olevat hoopis õigem tundunud. Kaspari nime ei olnud nimevalikust kordagi läbi käinud. Lihtsalt seal samas nime pannes tundus mehele, et just Kaspar on õige nimi.
Nüüd ma tean, et igaks juhuks ei tohi Marekit üksi nime panema saata. Pärast tulebki tagasi Mollyga:D
Ära kurvaste, Marek ei saagi vist üksi nime panna... Vist sellepärast, et ma tean, et abielus naine ei saanud üksi lapsele isa nime sünnitunnistusele panna, pidid koos abikaasaga minema (no see meie hiljuti sünnitanud õhtusöögiline). Aga no Marek võib ju proovida, kas isa saab ema nime üksi sünnitunnistusele lasta panna. :D
ReplyDeleteIgatahes on siis lihtsam ja mõistlikum, nagu aru saan ka ajasäästlikum, sellised protseduurid koos ette võtta:)
DeleteAbielus olles saab muide nime panna veebist (eesti.ee) nagu nt meie tegime. Tahtsin ka juures olla kindlasti, aga kuna preilit välja vedada ei saanud, siis istusime mehega arvuti taha koos ja tegime ära:)
ReplyDelete