Mul on selline veiniisu, et ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. Siiani nii väga hullu janu polegi olnud, kuigi ma olin veel aasta alguses arvamusel, et elu veinita on võimatu. Nüüd aga juba nädal aega keerlevad mu mõtted veini ümber.
Ei tea, kas sellel on mingi seos sellega, et poisid panevad kokku veinikaarti ja otsustavad, milliseid veine kellelt vōtta? Lisaks veel, et juba käivad mōtted avamispeo/pidude ümber ja nii tarnijad kui Diip rendipinna omanik, kes samuti restoraniäris tegutsev, lubavad avamiseks tuua kastide kaupa head veini.
Ma tunnen, kuidas ma tahaks sellest veinijoomisest osa saada. Ma jooks ja jooks ja jooks. Kuigi, tõenäosus on, et isegi kui ma saaks, piisaks vist vaid poolest klaasist, et pilditu olla. See poleks ka lõbus.
Meanwhile kodus: Koll Molly tuba ongi mänguasjade alla mattunud:)
Jah, ja kui sa last rinnaga toidad, siis ei lähe asi paremaks. Mina oleks hea meelega lapse kaheksanda kuu sünnipäevaks kaks suurt rummikoksi sisse kallanud - ja ma isegi ei armasta rummikoksi! Ma muidugi ei teinud seda, aga pmst on kapis ootamas pudel eriti head konjakit seda päeva, kui preili enam rinnapiimast ei sõltu:)
ReplyDeleteMul ootab kapis üks hea šampus sama hetke:)
Delete