Tuesday, October 22, 2013

Emotsioon nr 95

Mu jalad on paistes, mu kõht on veninud põlvedeni, nii et seda kaasas tassida on jube tüütu, mu tagumik on suur nagu pool maakera ning mu nägu ei mahu enam peeglisse. Mind hakkab see " elu ilusaim seisund" ära tüütama. Nagu ma targematest aru olen saanud, siis õige põnevad ja naiselikud hädad ootavad mind veel ees, aga... See on ju pärast. Praegu on praegu.

6 comments:

  1. Ära muretse.
    Ma tegin end esmaspäeval ilusaks, ja reedel oli titt käes. Mitu päeva sul iluprotseduuridest möödas on? B-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kolm päeva:) homse maniküüri tühistasin, môtlesin et liiga ilus ju ka ei saa olla

      Delete
  2. Rasedus on üks mõttetumaid seisundeid siiski, see on minu arvamus. Esimesed kolm kuud (neil, kes ei veeda aega pea vetsupotis või voodil magades, kuna uni tahab tappa) on veel enamvähem ok, kuidagi uus mõte ja tähtis värk. Edasi ei vii kogu see jama mitte kuhugi - tead, et tuleb lihtsalt oodata sünnitust. Peale sünnitust võib küll kohati raskem olla, aga see kõik on MILLEGI NIMEL, kuna laps muudkui kasvab ja areneb ja kõigel on mõte sees. Rasedusel pole mõtet :) Nii et nüüd ei ole enam kaua jäänud. Kõhuli magada küll kohe ei saa seoses keha fassaadil ilutsevate suurte valusate telliskividega, aga see läheb peagi mööda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei kujuta hetkel ette, et vôiksin veel kord kunagi tahta seda seisundit kogeda. Las kured toovad lapsi edaspidi.

      Delete
  3. Kui Sa peaksid homseks plaanima sünnitust, siis anna teada - ma olen homme jälle olemas, et soovi korral Sulle üks latte tuua keset päeva:)

    ReplyDelete