Emotsioon nr 84 ehk kuidas ma oma pere terroriseerin

Sellest oleme me juba aru saanud, et olen ōel ja emotsionaalne, nüüd lisandus positiivsete iseloomuomaduste listi ka "äärmiselt egoistlik". 

Juba mitu mitu nädalat olen ma mōelnud, et küll on soe sügis, et kodus ei pea kütma ja isegi ōhksoojuse vōib välja lülitada ja aknaid lahti hoida, aga ikka on nii soe, et saab poolalasti ringi kalpsata. Muidugi pole ma tähele pannud, et samal ajal kui mina olukorda naudin, on Marek jalga tōmmanud villased sokid. Vōi noh, ma olen seda näinud küll, aga ma ei saanudki aru, et miks. Soe on ju. Eile panin ma lisaks Mareki villastele sokkidele tähele, et ka Tilluke Delisa diivanil kägaras istus. "Teil on siin nii külm, et mul ninaots ka külmetab," piiksatas ta. Ka Marek julges lōpuks suu lahti teha: "On jah, ma juba kuu aega külmetan, muudkui panen puhurit kōrgemale temperatuurile, aga Eveliis muudkui keerab selle maha."

Ja nii nad siis tegidki mulle selgeks, et tegelikult on elamine jääkülm ja vaid minu pärast on nad seda kannatanud. 

Ōhtul kui magama läksime, panin ma tähele, kuidas terve pere, kassid ja Hugo kaasaarvatud, olid koondunud kägarasse ühte nurka puhuri alla. Et sooja saada. Samal ajal kui mina ōndsalt ja egoistlikult laiutasin diivani teises otsas. Täna luban ma neil ahju kütte panna. 

Aga see pole veel kōik. 

Ma vihkan norskamist. Ka kōige vaiksemat ja rahulikumat nohinat. See segab mind ja Marek saab tihti küünarnukiga ribidesse, sest ta segab mind. Juba mitmes päev ütleb Marek mulle, et ma olen norsanud. "Nii piinlik! Miks sa mind ei ole toksanud vōi äratanud?"olen ma küsinud. 

"Ma näen kui sügavalt sa maganud oled, ma ei taha sind äratada," vastab Marek rahulikult. 

Aia, hoop jalaga kōhtu! Mina ju näen ka, et Marek magab rahulikult, aga see ei takista mind teda vihaselt togimast. 

"Mind see ei sega, lihtsalt telekas tuleb kōvemaks keerata," lisab ta rahulolevalt. Mina tunnen end halvasti. 

Täna hommikul magasin ma ōndsalt teleka ees. Kui ma silmad lahti teen, vaatab Tilluke Delisa mulle otsa ja itsitab: "Sa norskasid!" 

Jälle on mul piinlik. 

"Ma jäin kohe kuulatama, et kas tōesti. Eveliis Kund-Zujev norskab???"

"Miks sa mind ei äratanud?"küsin ma. 

Saan sama vastuse, mis Marekilt. Ainsa erinevusega, et tema pole isegi telekat kōvemaks keeranud, sest ta ei tahtnud mind äratada. 

Vot selline ma siis olen. Norskav ja teisi surnuks külmetav terroriseerija.