Pooled inimesed tahavad mind vene keeles kõnetada. Või alustavad juttu ja küsivad siis, mis keeles ma räägin. See on naljakas.
Koju ma täna ei saa. Aga ilmselt sünnitama ka ei hakka.
Wednesday, October 9, 2013
Emotsioon nr 87
Ma olen ikka veel sanatooriumis. Söön gurmeetoitu ja vaatan Poirot'd. Vahepeal jooksen koridoris kokku valutavate naistega ja tunnen hirmu. Sest see kõik ootab varem või hiljem ka mind ees. See tundub nii valus. Igavuse peletamiseks käisin imetamise loengus. Ka see tundub nii valus. Ja keeruline. Hoidsin käes kolmekilost nukku. Krt, kui raske see oli. Püüdsin nuku pead toetada. Ei saanud päris hästi vist hakkama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
hah, mul on ka selline perekonnanimi, et kõigepealt räägitakse vene keeles. kui ma siis eesti keeles vastan (no kui rääkija emakeel on ilmselgelt eesti keel), imestatakse, et "oi, te räägite eesti keelt ka!" :)
ReplyDeleteaga sulle jaksamist ja muud head. ise ka peaks heameelega ikka veel kuujagu vastu...
Või et imetamise loeng :) Oi Jonna, sa oled ju tublim kui mina siis :D Olgu käigu põhjendus mis ta on :D
ReplyDelete