Ma olen nii kaua vales elanud/ I've been lying for so long?

Ma olen oma Norra raamatuga jõudnud suusatamise osani ja selgus, et ma olen 18 aastat vales elanud. Ma olen muudkui kilganud, kuidas mulle meeldib murdmaasuusatamine (peale seda kui ma selle Norras selgeks sain), kuid tõde on hoopis see, et peale Norras elamist ei ole ma murdmaasuuski rohkem jalga saanud. 

Kuna raamatu point on "18 aastat tagasi ja praegu", siis avastasin ma eile end õudusega mõttelt, et ma peaks sel talvel uuesti suusad alla saama. "Kuid mul pole ju suuski," leidsin ma eile vabanduse. Nii nagu ka 18 aastat tagasi, kui mind suuskadele sunniti.

„No nii, Lisa, tuled ka meiega kaasa suusatama,“ otsustas Knut ühel pühapäeval. Nende peres oli „Lissüst“ sujuvalt „Liisa“ saanud.

„Kuidas, mul pole ju suuski,“ vastasin ma naiivselt. Otseloomulikult oli Knutil garaažis korralik varusuuskade valik.

„Aga ma ju ei oska,“ proovisin ma uut vabandust leida.

„Õpetame,“ lausus Knut ja tõi suusavarustuse välja. Tund aega hiljem olin ma täissuusavarustuses Knutiga nende tagahoovis suuskadel seismist harjutamas.

„Oota, ma ei saa nii kiiresti,“ podisesin ma mäest, mis Norra ja isegi Eesti mõistes oli täiesti lame maa, suuskade otsa koperdades üles rühkides.

„Ei, ole midagi,“ julgustas Knut. „Hoia keppe rohkem keha lähedal, mitte ära aja käsi nii laiali. Püüa nüüd mitte jalgu tõsta, vaid suuskade peal end libistada ja keppidega end toetada.“

Nii kui ma suusakepid kehale lähemale liigutasin, kaotasin tasakaalu. „Ma ei saa ju, see on võimatu,“ torisesin ma end püsti ajades.

„Mis sa ajad, vaata Trulsi ja Erikut, ei ole ju võimatu.“

„See ei ole sama, nemad on sündinud ski på beina, mina näen suuski põhimõtteliselt esimest korda elus!“

Truls ja Erik kolme-nelja-aastased tulevased suusakuningad olid ilmselgelt lamedal maal suusatamisest tüdinenud ja justkui minu narritamiseks laskusid nad siuh ja siuh maja taga olevast mäenõlvast alla. Igavesed väikesed kiusupunnid!

„Ei ole nemad ka suusad jalas sündinud, kõik on harjutamise asi. Ja nüüd proovime aga uuesti, küll see varsti välja tuleb,“ sundis Knut mind uuesti püsti tõusma ja suuskadel edasi liikuma. „Proovi rahulikult end libistada ja ära ole nii kange, lase end põlvedest allapoole.“ Ma kujutan ette kui koomiline ma võisin välja näha – käed laiali ja suusakeppidega vehkimas nagu juhendaks ma orkestrit, suuskade otsa koperdamas ja kukkumas. Kukkumine tuli mul palju paremini välja kui suusatamine. Aga Knut ei andnud alla. Ta oli endale võtnud eesmärgiks mind suusatama õpetada, võtku see aega kasvõi munapühadeni, sest polnud kartagi, et lumi võiks enne seda ära sulada ja mind piinast päästa.

Ma ei teagi, mis ühel hetkel juhtus, aga korraga liikusin ma suuskadel edasi ilma, et ma oleks suusaotsi risti ajanud, nende otsa koperdanud ja pikali kukkunud. Ma suutsin terve ringi aiamaale peale teha ilma, et oleksin kukkunud. Ma olin õnnelik ja väsinud.

„Tubli tüdruk,“ säras Knut õnnest, „ma ju ütlesin, et sa saad hakkama. Tee üks ring veel.“

„Mis? Kas ei aitagi?“

Knut raputas pead ja suunas mind uuesti „rajale“.

„Orjapidaja,“ kisendasin ma talle kui olin jälle kukkunud. Püüdsin küll haledat nägu teha, aga Knut oli visa hingega, tema juba alla ei andnud. Ukerdasime aiamaal terve tubli hommikupooliku enne kui ta lubas mul tuppa puhkama minna.

****

 I have reached the chapter of skiing in my book about Norway and I just realized I've been living in lies for 18 years. I have told everyone how much I enjoy cross country skiing (after I finally learned 18 years ago), but the truth is that after moving to Estonia I have not seen or used cross country skiis since then. For 18 years I have lied to you my friends!

The idea of the book is "18 years ago and now" and I started to think that this means I need to go cross-country skiing again. But what if I can't? What if I don't rememeber? What if I will look ridiculous like the first time when my host father tried to teach me? And I don't have skiis...

I remember how much I hated the first times when we went skiing. I hoped and prayed that snow would have melted by Sundays, but it was a naive wish. I think only 1-3 months are without snow in Norway. One can always find a way to ski in Norway.