Monday, November 2, 2015

Ma ei tea, mis mul viga on


Ma olen ühtepidi nii kurb. Juba mitu mitu mitu aastat ei tekita igasugu tähtpäevad minus  "seda õiget"* emotsiooni. 

Näiteks igal aastal enne jõule hakkavad blogidesse ilmuma wishlist'id kingitustega. Või mis, sama on tegelikult ka (laste) sünnipäevade ja isadepäeva ja emadepäeva ja halloweeni ja hingedepäeva ja karjalaskepäeva ja suvise/talvise pööripäevaga. Kogu aeg antakse kellelegi teada, mida nendeks päevadeks vaja osta on. Ma ei saa sellest aru. Kas see on lihtsalt unistamine või tõepoolest vihje kellelegi, et kui sa mulle emadepäevaks Kariibi mere kruiisi ei osta, siis ma suren? Või ma pean jõuludeks saama uue Michael Korsi koti, sest muidu ma suren? 
Samuti hakkab Facebook sel ajal kubisema küsimustest, mida kinkida. Näiteks nüüd isadepäeva ajal. Mina mõtlen, et kui sa ise ei suuda kinki välja mõelda, siis sa kas ei tunne oma isa või äkki pole talle üldse kinki vaja kui sa ei tea, mida tal vaja võiks olla. Ja mis värk on üldse sellega, et beebide/väikelaste emad kaotavad justkui aru, sest nad ei suuda välja mõelda, mida oma mehele kinkida. Isadepäev EI OLE meestepäev. Sinu mees ei ole sinu isa. Kui sa tahad oma mehele midagi lapse poolt kinkida, sest laps veel ei oska, siis see ei pea olema 83 kiirusel töötav akudrell või udupeen kinganööri-siduja, mis ilmselgelt teie kodus täisulikust õnnest veel puudu oli, vaid tee midagi oma lapsega koos. Ma ei tea, kasvõi meisterda kastanimunadest loomad või tee küpsisetorti. Lase mehel kauem magada ja vii kohvi voodisse. Minge koos loomaaeda või vabaõhumuuseumisse. Matkale. Mängige kulli. Padjasõda. Tehke selfisid.  Looge mälestusi. Talletage hetki. Tellige ühisest toredast päevast paberfotod ja kleepike need fotoalbumisse. Tehke kohe eraldi isadepäevaalbum. Miljon asja saab teha. Midagi, mis on palju väärtuslikum kui kallis lõhnaõli. 


Kusjuures, mu meelest on ääretult armas kui laps oma taskurahast näiteks oma isale isadepäevaks (või mõneks muuks tähtpäevaks) midagi ka ostab, kuid siis peab ta olema juba piisavalt vana, et selle peale tõesti ise tulla ja kasutama selleks oma raha. Siis on sellel kingil väärtus. Mitte nii, et naine näeb nüüd reklaami "isadepäeva komplekti soodushind 89,90EUR" ja ostab selle oma mehele kolme-aastase lapse poolt ISADEpäevaks. 

Selline metsik (vaid?) kinkidele keskendumine röövib minult igasugu pühadetunde. Olgu selleks siis isadepäev, sünnipäev või jõulud. Ma küll näietks ootan jõule, sest mulle meeldivad jõulutraditsioonid ning alates Britt-Ida jõuludest on jõulud üks minu lemmikpühasid, kuid ma ei viitsi absoluutselt mõelda (suurte) kingituste peale. Ma pean silmas selliseid suure ja kalleid kingitusi, mille peale terve varandus magama pannakse, pärast krediitkaardi arvet nähes peast kinni hoitakse või jumal hoidku veel hullem, mille nimel laenu võetakse. Teate ju küll neid enne jõule tänanavapilti ilmuvaid sms-laenude reklaame, mis meil kinke osta käsivad, sest muidu jäävad jõulud ära. 


 *Mul on tunne, et õige tunde saavutamise juures on kõige olulisem kui palju sa kulutad kinkide peale ja palju kulutatakse sinu peale, st kui suured ja hinnalised on kingitused.
Igaks juhuks panen ka oma wishlisti kirja, sest vbla keegi tahab isadepäeval mulle üllatust teha: Versace "Chrystal Noir", sest see on mu lemmiktalvelõhn, valged Nike Max Airid, sest need on lihtsalt nii ilusad, uus kosmeetika alates kulmupliiatsist kuni maeiteamilleni, sest mul on kõik otsa saanud ja ma ei ole loomulikult ilus ning  vahvlimasin! 

16 comments:

  1. Mul on sel aastal selle isadepäevaga tunne, et tegelikult peaks see olema just see päev, kui isa on isa. Ehk et mitte ema ega keegi teine ei pea koos lapsega pükstest välja ronima ja midagi erilist tegema (sest emad üldjuhul teevad seda nagunii ehk et on iga päev ihu ja hingega emad). Isa võiks sel päeval hoopis võtta lapse(d) ja anda emale vaba päeva. Niikuinii on enamikel isadel kogu aeg kohutavalt kiire ja millal siis veel isa olla kui mitte isadepäeval. /okei-okei, mul on tegelikult restoranis laud kinni pandud ja mehe vanemad ka sinna kutsutud - oleme siis seekord mitte ainult isaga, vaid perega/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Koos perega restoraniminek on ju vägagi vahva. Nii peabki:) Aga mulle meeldib su mõte, et tegelikult peaks see olema päev, kus isa teeb midagi lapsega, sest tõesti, vähemalt Eestis, on isadel kogu aeg kiire:)

      Delete
  2. Ma vist ei ole ühegi Sinu postitusega nii päri olnud kui seekord! Absoluutselt minu mõtted! Ja tee oma isale kink (kellel isa on), aga mitte mehele :D Teine asi on see mõttetu träni ostmine jõuludel, valentinipäeval jne. Mulle nii meeldis Pealtnägija seekordne üleskutse, et firmad, annetage seekord mõttetutele jõulukinkidele kulutatav raha vähihaigetele!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, igasugu mõttetu jama peale kulutamise asemel võiks kõik heategevusele annetada. keegi saab reaalselt abi ja on rõõmus.

      Delete
  3. Hea postitus?! Ma olen kyll 50+ ja mitte sinuga alati nõus.

    ReplyDelete
  4. Mina küll ei leia, et midagi viga oleks :-)
    Täiesti "normaalsed" mõtted ;-) üks kommentaar siiski - mis on äkitselt lahti, et kõigil peaksid justkui Michael Korsi käekotid olema?
    Paratamatult tuleb meelde aastatetagune valge bareti hullus :-)
    Terve Eesti olevat olnud neid valged peanupukesi täis. Nüüd siis on kord MK käes ja kõik traavivad taas ringi, ainuõige kott käevangus ...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures ma tahaksin sama teada. Miks? Miks just MK? Mitte nt Chanel või Gucci? Norras tundub Chanel Boy Bag olema "must have". Samas hinnaklass on ju väheke erinev, vbla siis on põhjus selles, et kõik tahavad endale lubada natuke luksust ja MK on enamvähem ainus bränd, mida endale lubada jaksatakse hinna poolest (ja et kõik teaksid ka, et on ikka natuke kallim bränd)?

      Delete
    2. Michael Kors on vana rebane :-)
      Tabanud täpselt ära aktiivse naise vajadused ja pakub täiesti tavalist klassikalist "tote" tüüpi kotti, müües ühtlasi illusioone unistuste elule lâhemale j6udmisest ;-)
      Ja miks valged tennised/tossud hirmsasti k6igile ette on jäänud? Phoebe Philo, üks trendi algatajaist: http://chicandglamorous.com.s181234.gridserver.com/wp-content/uploads/2013/03/phoebe-philo-10.jpg

      Delete
    3. Ei saa ju Chanel Boy Bagi MK tote'iga võrrelda. MK pole ju mingi high end luksusbränd, vaid lihtsalt kiirmoest veidi kallim ja kvaliteetsem. Täiesti pommikindla kvaliteediga lihtsad argised asjad. Kui sa tahad Guessi kui brändi küsimärgi alla seada - go for it, nad toodavad öökoledat Hiina jama ilgelt kalli hinna eest. A mis Michael Korsil viga on? Lihtne ja klassikaline disain, korralik materjal... või on see see vana hea "mina olen erinev" poos, et izzzzzand kõigil on, mina küll ei taha? :P

      Delete
    4. Miks nii isiklikult? Ma ei ole võrrelnud Chaneli MKga, vaid ütlesin, et Norra näiteks PEAB kõigil Chaneli või Gucci kott olema. Samuti ei ole ma öelnud midagi MK kvaliteedi kohta, vaid seda, et sellest sai ühel hetkel bränd, mis PEAB OLEMAS OLEMA. Ma ei kritiseeri kuidagi, sest mul endal on nii MK kott kui kingad ja need on mõlemad megamugavad, KUID kuigi mulle õudselt meeldivad MK tote'id, siis nt hetkel kui mul oleks raha, ma vaataks mõnd muud brändi. Ja see pole sugugi mitte poos, kui keegi mulle tote'i kingiks oleks ma megarahul, kuid ise leian ma tõesti nüüd natuke,et ma ei taha sama kotti osta, mis igal teisel.
      Samas on kogu see jutt hüpoteetiline. Nagu öeldud kingi üle ei kurdaks sugugi, ja kui oleks mega-allahindlus, siis ma ei kõhkleks ka MK-d ostmast, ise valiks ma hetkel näiteks DKNY enne MK-d. Samuti kadus mu MK käekell ära mõnda aega tagasi ja seda nutan siiamaani taga. Midagi ei teeks mind õnnelikumaks kui uus MK kell.
      Jube tibijutuks läks ära:(

      Delete
    5. Me olemegi erinevad .. Iseloomud, maitse-eelistused, v6imalused ...

      Delete
  5. Minu arvates võiks kingituseks olla midagi, mis tõesti on kingisaaja 'nägu' Hoolimata hinnast. Olgu selleks raamatupoe kinkekaart suurele lugejale, parfüüm inimesele, kellel see sai otsa või hoopis sall külmavaresele :)
    Mul näiteks sõbrad kinkisid sünnipäevaks koti lõnga, sest ma olen heegeldaja ja ausalt oli nii hea meel!
    Ja isadepäeva teemaga ma olen nõus! Ma siiani mäletan seda tunnet, mis mind valdas kui oma palga eest sain isale osta kvaliteetsed Timberlandi saapad, mida ta muidu ei raatsinud osta (pere ikka ennekõike). Ta töötab terve päeva jalgadel ja tihti õues - niiskuses. Oeh, siiani hea tunne! Sel aastal sai aga täiskasvanute värviraamatu, sest armastab hommikuti kohvi juues kritseldada ja värvida :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Absoluutselt nõus! Kink peaks olema kingisaaja nägu, hoolimata hinnast. Ja loomulikult on see kindlasti imeline tunne kinkida kallile inimesele midagi sellist, millest ta on puudust tundnud/ise ei raatsi. Aga siin ongi nüüd erinevus, et kas naine peaks ostma mehele ISADEpäevaks talvesaapad/parfüümi/auto või peaks seda tegema laps.

      Delete
  6. Aa.. Ja MK-st nii palju, et ma pigem kulutaks raha nahakunstniku kätetööle :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina ütleks nii ja naa. Üks osa minust valiks MK, teine osa eelistaks omanäolist käsitööd:)

      Delete