Thursday, November 12, 2015

Mis on Eesti kauneim linn? Tartu! Aga keel? Ikka Tartu!


Mõnda aega tagasi läksime me Marekiga vaidlema, et kumb linn on ilusam. Kas Tallinn või Tartu. Mina vana tartlasena raiusin muidugi, et Tartu. Marek ei nõustunud. "Aga kas Tallinnast on tehtud mõni laul, mis ütleks, et see on kauneim linn Eestis?" küsisin ma üleolevalt ning hakkasin ümisema viisi, mida vist iga tartlane une pealt teab. Marek turtsatas ja hakkas selle peale laulma "Tallinn, mu Tallinn, sa tornide linn..."
Ma sain aru, et selle argumendiga ma vaidlust ei võida. Ja tookord jäigi meil välja selgitamata, kumb linn siis kaunim on.

Kas see pole aga tegelikult naljakas, kuidas ajaga arvamus (või inimene ise?) muutub. Kui ma olin saanud 20-aastaseks tundsin ma, et pean saama Tartust ära pealinna, muidu suren. Suurlinna tuled olid palju ahvatlevamad kui igav ja turvaline Tartu. „Siin ei ole midagi teha,” rääkisin ma kõigile, kes vaid kuulata viitsisid. „Tallinn on äge!” lisasin ma. 
Ma olen Tartust ära olnud peaaegu viisteist aastat, kuid eemaldumise asemel olen ma Tartuga emotsionaalselt palju lähemaks saanud. Iga kord kui ma ületan Tartu linna piiri valdab mind kummaline rahulolu. Ma olen Tartuga sõbraks saanud, Tartut uuesti avastanud ning alateadlikult on mu hääles kõlamas uhkusenoot kui ma tutvustan teistele Tartu Ülikooli ja selle ajalugu, laulupidude traditsiooni algust, Toomemäge. Ma vean inimesi ühesuguse uhkusetundega jalutama nii Supilinna kui Annelinna. Annelinnas möödusid mu teismelise aastad. Mulle tulevad silme ette mängitud peitused ja trihvaad. Te ei tea, mis trihvaa on? Võib-olla te tunnete seda „uka-uka” nime all?  „Too too tool sealt!” ütlen ma põhja-eestlasele ning üritan selgeks teha „selle” ja „tolle” erinevust. „Pürst” ja „putsu” ja„rõivistu” on minu sõnavaras tavapärased sõnad ning reedavad mu Lõuna-Eesti päritolu. 

Ma võin pajatada inimestele „Alle Kuki õlletehasest”, millest rääkis mulle mu sõjaajal Rootsi põgenenud vanaonu; Jänese kaubahoovist, millest rääkis mu vanaema; Nõukogude aja trendikohvikust „Tempo”, kus mu onu muusikavideosid näitas. Iga kord kui ma möödun ühest majast ülikooli lähedal, mõtlen ma, et seal tillukeses tillukeses katusekambris elas kunagi minu vanatädi. Isegi Tartu Lihakombinaadist ja Piimakombinaadist on mul oma lood rääkida. Musumägi, lauluväljak, Tartu Raadio, "Saame kokku", toidutorn, Püssirohukelder... Tartu on minu jaoks täis lugusid.  Ja midagi ei saa ma parata sinna, et kui keegi mainib Mustlas-Antsu, Anne Centrumit ja Sateliiti, hakkan ma muigama. Kui te olete umbes minuvanune ja Tartust pärit, siis võib-olla hakkate teie ka? 

Mis mulle aga Tartu ja Lõuna-Eesti puhul kõige enam meeldib, on see meie "oma keel", mis teistele nii naljakas tundub. „Pürst” ja „putsu” ja„rõivistu” on minu sõnavaras tavapärased sõnad ning reedavad mu Lõuna-Eesti päritolu. Mu vanaema vuhvtitab krookas linasid ja annab tiitsule vägevat

Tahate ma õpetan teile natuke meie oma salakeelt? 

Alustasime millestki lihtsamast nagu pürst ja putsu. Täiesti normaalsed eestikeelsed sõnad, mille kohta mingil arusaamatul põhjusel põhjaeestlased ütlevad hari ja .... Ma ei olegi aru saanud, mis sõna teised „putsu“ asemel kasutavad, aga ma olen aru saanud, et samal ajal kui minu „pluus muutub pärast pesemist putsuliseks“ , siis teistel muutub see topiliseks.

Järgmiseks tuleb müre piim vs tilgastunud piim ja puks vs spikker. Otseloomulikult on  ainukesed normaalsed sõnad  „müre“ ja „puks“. 

Ja nüüd eesti keele kõrgem pilotaaž– „see“ ja „too“. Kas saab olla veel midagi võimatumat, kui püüda põhjaeestlasele selgeks teha, kuna „sellest“ saab „too“? Ei olemeetrilise täpsusega paika pandud, kuna sellest saab too; kõik mis on lähedal,kõrval,juures on „see“ ja kõik, mis on kaugemal,eemal on „nood“ (MITTE „tood“ nagu rumal põhjaeestlane naerab).
„See“ on siin, „too“ on seal ja „nood“ on „too“ seal mitmuses . Loogiline! Mingil põhjusel aga ei taha põhjaeestlased seda loogilist reeglit tunnistada. Marek püüab mulle mõnikord ikka selgitada, et kõik asjad, olgu nad siin või seal, on ikkagi „see“ – „see tool siin“ ja „see tool seal“. Selle asemel oleks palju lihtsam ja arusaadavam kasutada „see tool“ ja „too tool“, aga jonnakas põhjaeestlane kohe ei taha aru saada. „Too too tool!“ itsitavad tallinlased ja püüa siis  mõistmatutele selgeks teha, et „Too too tool!“ on Lõuna-Eestis täiesti normaalne ja toimiv lause. Ka riided pandi koolis „rõivistusse“, mitte „garderoobi“!

Tartu on aastatega minu jaoks muutunud hoopis teiseks linnaks. Linn täis ajalugu. Lugusid. Mälestusi. Tartu on ilus. Olete te Toomemäel jalutamas käinud? Kuradi- ja Inglisillal? Minge jalutage seal ja te saate aru, millest ma räägin ja miks ma turistidel soovitan külastada Tartut. Eesti kultuurihälli;)





16 comments:

  1. Nõus, nõus, nõus.
    Päästame Tartu pargid! http://petitsioon.ee/tartupargid

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kohe päris pikka aega uurisin nüüd seda üldplaneeringut. Kas siis kõik pargid kaovad ära? Ma olen nii loll, et ei saa kunagi kohe pihta asjadele:)

      Delete
  2. Ma arvan, et igale inimesele on tema kodulinna kõige kallim. Mina pean paraku tunnistama, et Tartu on Eesti suurlinnadest mulle kõige vähem atraktiivsem, aga siinkohal tuleb kohe mängu Pärnaka loogika, et kui pole merd, pole ka kodutunnet. Pärnakad on selle mere ja rannaga nagu laulatatud ja Tartu tundub kohe linnana keset kõrbe. Teine asi, mis võib-olla Tartlastele on väga idülliline ja meeltmööda, aga minul ajab karva turri, on täiesti ebaloogiline liikluskorraldus, millele on takkaotsa lajatatud võimalikult palju ühesuunalisi tänavaid, et inimesi veel rohkem segadusse viia. Kohalikud ei saa sellest vbl nii aru, aga võõrana linna tulles, on ikka tegemist kui palju. Minu jaoks oli isegi Miami liikluskorraldus arusaadavam kui Tartu oma.
    Kuid keel on küll tartlastele mingi au küsimus. Ma mäletan kui meil olid loengud Tartust tulnud õpilastega, kes olid valmis meile kätega kallale tulema, selle eest, et me "maha viksimise" asemel "spikerdama" kasutasime. Loll ja harimatu Pärnakas eksole, me kuulsime seda vist söögi alla ja söögi peale. Meile tegi see muidugi hirmsasti nalja, et keegi võiks sellise asja peale nii endast välja minna. Olukorda ei parandanud ka kuidagi see, et pärnakad ei häälda kunagi sõna alguses välja H-tähte. Meil ei ole hommikud vaid ommikud ja hundid on undid. Nii, et meid kuulutati kohe Eesti rahvuse häbiplekiks, kes ei oska rääkida. See eestluse küsimus on seal kandis ikka väga tugevalt sees, vahel isegi natuke liiga agressiivselt.
    Nii, et jah tegelikult on huvitav lugeda, millised on need pisiasjad, mille pärast keegi mingit linna armastab ja mis samaaegselt teistele tundub nii võõras ja imelik.
    Miskipärast minus Lõuna-Eesti verd ei taha hästi joosta, kuigi minu vanavanaema ja vanaema on Otepäält pärit ja enamik meie sugulasi elab endiselt seal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on huvitav, et sa ei ole ju tegelikult sugugi ainus, kelle jaoks Tartu täiesti ebaatraktiivne linn on. Ma olen seda hästi palju kuulnud. Huvitav, millest see tuleb?
      Mul endal jällegi on Pärnu suhtes leiged tunded. Ma vist olen üks väheseid eestlasi, keda suvine Pärnu täiesti külmaks jätab. Ma ei olnud kunagi aru saanud, miks kõik Pärnu jooksevad. Eelmisel aastal aga olin mõned päevad Pärnus ja vaatasin linnale kohe teise pilguga. Täitsa kihvt oli! Ikkagi mitte mu lemmiklinn Eestis, kuid külastatav.

      Aga mis puutub Tartu liikluskorraldusse ja liiklusesse, siis siin pean ma sinuga nõustuma. On vähe asju, mis mind rohkem ärritab kui see. No okei, vbla nii hull just pole, aga ma ei saa Tartus liigeldes kunagi aru, kuhu ja kuidas ma sõitma pean (ma pole ka muidugi kõige kirkam kriit), siis sõidangi lihtsalt huupi ja loodan, et keegi mind you tube'i üles ei riputaks. Just nendel ühesuunalistel tänavatel;)

      Noh ja keeleliste erisuste pärast ma just kaklema ei viitsiks minna, isegi kui "harimatu ja loll" pärnakas või tallinlane aru ei saa, et õige on "too", mitte "see";) Ja h-tähte ei häälda ma ka, arvasin, et olen lihtsalt "keeleloll", nüüd siis selgub, et äkki on minus hoopis pärnaka verd...Mine sa tea. Pärnu ju ka hakkas eelmisel aastal täitsa meeldima...

      Delete
    2. Huvitav tõesti, olen ka mina kuulnud, et Tartu ei ole atraktiivne, aga ma ei suuda sellest kuidagi aru saada :D Liiga armunud olen sellesse linna. Toomemägi ja emajõe ääres jalutamine, supilinn ja isegi see "jube" annelinn, pole midagi paremat :D
      Kuna ma ei viitsi absoluutselt rannas passida ja randa ei armasta, siis pole mind ka Pärnusse väga tõmmanud. Mul on tunne, et mulle meeldiks Pärnus just sügisel/talvel rohkem :D Siis vaataks teise pilguga ehk.

      Delete
    3. Peaks kohe tegema küsitluse, miks Tartu ebaatraktiivne tundub

      Delete
    4. Huvitav, ma olen põline pärnakas ja H-d on mu kõnekeeles täitsa olemas, seega üldistada nüüd küll ei saa. "Olukorda ei parandanud ka kuidagi see, et pärnakad ei häälda kunagi sõna alguses välja H-tähte."

      Delete
    5. Ilmselt see on sama, et mina ütlen, et KÕIK tartlased kasutavad sõna "too":)

      Delete
  3. Minu jaoks on Tartu nostalgia ja lõuna-eestlase veri natuke erinevad asjad. Tartu on minulegi nooruselinn, kus kindla tähendusega paigad (minule näiteks Toomemägi, botaanikaaed, Vanemuise 46 õppehoone, keemiahoone jne) südame soojaks teevad. Samas olen juba 18 aastat elanud mujal, linn on palju muutunud ja seda kodulinna fiilingut on natuke raskem kätte saada. Kui on tudengipäevad või üldse noori palju tänavatel, vaat siis tunnen, et kõik on nagu vanasti. Suvel ma seda tunnet enam kätte ei saa.
    Pärnakad jah alati Tartus soigusid, et miks meri puudub :)
    Tartlasena Pärnusse kolida oli väga raske, vaikne, konservatiivne ja uimane linn ei võtnud kaua aega mind omaks. Ja mina linna omaks.
    Aga lõuna-eestlus seostub minul pigem maa-sugulastega Põlvamaal. Tartlased on linnainimesed, keele- ja kultuurierinevusi oli vähe. Maal ikka räägiti "säänne" ja "määnne" või "võta nüüd too pang ja pürst ja mõse põrmand är!" . Pärnus ei saa keegi sellest lausest aru :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlasti on Tartu nostalgia ja lõuna-eesti veri natuke erinevad asjad, kuid minu jaoks käivad need samas ka käsikäes.
      Ja pean sinuga nõustuma, et Põlvamaa ja mida kaugemale, seda vahvamaks ja kirjumaks läheb nii keel kui kultuur.
      "Mõsema" ja "põrmand" on meie peres kusjuures ka täitsa kasutusel, st küll vanema generatsiooni poolt. Mida rohkem ma mõtlen nende naljakate sõnade peale, seda rohkem mulle eesti keel meeldib

      Delete
  4. ma ei jaksa tartus pikalt olla, mul on vaja merd või mäge.... aga toomemägi on pisut liiga väike :) aga et tartu üldse ei meeldiks, seda ei saa öelda. tartus on palju toredaid kohti ja kohvikuid ja inimesi muidugi ka. isegi mu koer oli tartust aga ta oli tartu vaimust vaevatud :P tahtis kogu aeg kusagile õlut? jooma minna. aga suvel ma pikalt tartus olla ei taha, ikka mere poole tõmbab.

    aga mitmendat põlve tallinnlasena kasutan mina küll võta see ja too too ning ei saa aru, kuidas ei ole võimalik nende sõnade tähendusest aru saada! müre'dat tean ka, kasutan küll ise rääkides tilgastanud.
    kõik need maha viksima ja spikerdama olid kasutusel, puks oli minu jaoks "vana keel", st tähendust teadsin aga ei kasutanud. ilmselt on mind mõjutanud ka isa, kes on eesti filliks õppinud ning kirjanik. mu juured lähevad pärnu poole, kus tehti kremonti ja aknal oli ees laas :P Lõuna-Eestis käies on säänne ja määnne ning puud tahra all jms. pang ja ämber on mu jaoks alati sünonüümid olnud - kas nendega on ka mingi põhja- ja lõuna-eesti teema?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pang on vist lõuna-eesti ja ämber põhja-eestis. Ma ise kasutan mõlemat. Säänne ja määnne on mu meelest kohe eriti vahvad sõnad, ma vist isegi aeg-ajalt ise kasutan neid.

      Delete
  5. Minu ema on Tartu kandist, ise olen kasvanud Saaremaal, koolis õpetati (õpetatakse?) kõigile Põhja-Eesti murret. Seega kuulub minu sõnavarasse ikka päris erineva päritoluga murdesõnu. Täiskasvanuna saksa keelt õppides aga avastasin, et päris palju minu Tartu suguvõsa sõnavarast on tegelikult lihtsalt saksa laenud. Kasvõi see sama "pürst". Ja linu meil ikka "luhvtitati", samuti käidi aegajalt linnas iseend "luhvtitamas". (Sks keeles Luft on õhk, eksole.) Või siis ka näiteks "kunded" ja "püüne" ja "šleif". Ma mõtlen, et võib-olla näitab säärane keelekasutus minu emapoolsete esivanemate "kadakasaksastumise" astet ja osadel sellistel "vanainimeste" sõnadel ei ole murretega üldse midagi pistmist.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii "kunded", "püüne" kui "šleif" on meil täiesti tavapärased sõnad, aga täitsa huvitav, kas seal tõesti võiks olla hoopis seos "kadakasakslusega"... Siis peaks uurima vanaema esivanemaid?

      Delete
  6. Kellel hakkab lumi kokku, kellel pakib... Mäletan loengust üht Pärnu tüdrukut, kes ei teadnud, mis on ubin. Ise olen Pärnumaalt, aga murdesõnu olen teadnud ikka, lugemusest sõltub ka (igasugused pajatused ja muistendid olid lapsena lemmikud). Ämber = pang :)

    ReplyDelete
  7. Tartu on väga tore linn tööandja seisukohalt, odavat ja haritud tööjõudu on küllaga.

    Kui see tööjõud aga lõpuks otsustab ka väärilist tasu tahtma hakata, peavad paraku valdav osa Tallinna poole vaatama.

    ReplyDelete