Mis juhtub siis kui kanda korrigeerivaid sukkpükse

Ma olen paar päeva olnud tõeline Martha Stewart, ehtne koduperenaine. Üle pika aja otsustasin ma korralikult süüa teha. Peale Diibi avamist on mul kuidagi "esinemispalavik" olnud, kohe kuidagi ei ole kööki tahtnud minna. Nüüd siis üle pika aja mõtlesin, et teeks süüa. Nagu vanasti. Nagu päriselt. Tegingi eelroa ja pearoa ning nibin-nabin oleks magustoiduni ka jõudnud, aga siis sai viitsimine otsa. 

Paremas tujus olen ma ka püüdnud olla. Et ei virise ja ei vingu iga asja peale, ikkagi "headus sünnitab headust"-kuu ju. Et olen hea naine. Vahelduseks. 

Korrigeerivad sukkpüksid ostsin ka. Kui juba pingutamiseks läks, siis pingutame pekid kampükste sisse. Oleks selline Stepfordi naine kohe.   Et mehel oleks kena vaadata. 

Marek aga arvas mu pingutuste peale, et ju mul ikka noor armuke on. Süümekatest teen süüa ja no ega ma ometi tema pärast pinguta. Vot sulle siis lopsu. 

Õhtul oli Marek mossis. "Kas mu noore armukese pärast?"küsisin mina. Marek raputas pead. "Ei, auto on katki, see teeb tuju pahaks,"vastas tema.

"Ah et auto on tähtsam kui mina!" norisin mina.

"Ei," vastas Marek, hääles kurbus, "auto on tähtsam kui su armuke."  Selle peale ei osanud ma midagi kosta.

 Tegelikult ongi nii, et ei ole mul noort armukest ja  Marekil autot.  Või noh, tal on auto, mis ei toimi. Aga mul on korrigeerivalt toimivad sukkpüksid. Te ei kujuta ette kui hästi toimivad. 

PS: Täna lähen ma koju sellise tagasihoidliku lipsukese ja lilledega. Tea, mis Marek sellest arvab.