Monday, November 3, 2014

Suhkrust ja jahust ja maasikavahust


Eile tähistasime me Diibis juba kümnendat Moepühapäeva. Kujutate ette, ühest väikesest show´st on välja kasvanud täiesti toimiv üritustesari, mis muutub iga korraga aina suuremaks ja populaarsemaks. Muide, Moepühapäevad on järjekorraga jõudnud lausa veebruari. Kas pole mitte tore?

Tore on ka see, et eilne õhtu Diibis oli tõestus sellest, et kõik tüdrukud - nii suured kui väikesed- on tõepoolest tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Oma esimese moedemmiga üldse vallutasid eile Diibi Froufrou Suveassortii seelikud. Jumala eest, kui oleks võimalik, siis ma magaks ka nendes seelikutes. Need on maagilised seelikud. Tõmbad selga pika satsiseeliku ja muutud automaatselt romantiliseks ja naiselikuks, sinised silmaalused ja väsimus kaovad võluväel. Tõmbad selga lühikese seeliku, paned jalga tennised ja kohe justkui iseenesest tahaks lapsikult mööda kiviaedu turnida.

Selle eest, et üritus ikka roosamannalisem oleks ja et modellide musid magusaks saaks, hoolitsesid Tassikoogid. Iga peolaua must have. Üks  pidu, eriti kui külalisteks on erinevas vanuses tüdrukud, ei ole õige pidu kui laualt puuduvad tassikoogid. Te ju nõustute minuga? Ja noh aegajalt ju võib patustada ja mitte kalorite peale mõelda;)
Samuti teevad mu meele rõõmsaks tegusad ja ettevõtlikud inimesed, nagu näiteks Liis, kes oli meil külas oma täiesti uute  koduste kehatoodetega. Nii tore, et inimesed viitsivad ja jõuavad. Ma ausalt teinekord kadestan inimesi, kes lihtsalt võtavad kätte ja teevad ära. Nagu naksti.
Ja ohh, kuidas ma jumaldan, kui keegi mind ilusaks teeb. Paneb põsepuna ja värvib huuled. Ma ise olen väga meigivõhik. Ma nii väga tahaks osata end meikida, aga no ei oska. Seepärast ongi need päevad minu jaoks pidupäevad kui keegi seda minu eest teeb. Seekord pani nii minu kui modellide põsed rõõmsalt roosakalt õhetama Stagecolor.

Eilne õhtupoolik Diibis oli nagu üks suur pidžaamapidu. Ainult ilma pidžaamadeta. Killuke päikeselist suve jahedas sügises.
































Kuigi ei peaks enam mainima, sest see on iseenesest loomulik juba, aga ma mainin ikka - fotod: Efkalt

No comments:

Post a Comment