Mehed on ikka elu õied küll

Britt Ida magas öösel rahutult ja ärkas iga paari tunni tagant rahmeldes üles, või noh ei ärganud ka, lihtsalt rahmeldas ja sahmerdas ja krigises poolenisti magades. Ma püüdsin tal aidata gaasidega hakkama saada, aga sain ainult asja nii palju paremaks, et ta magas jälle natuke ja alustas siis uuesti. Nii umbes kahe paiku hakkas ta veidike häälekamalt, trihnudes kui kasutada üht järjekordset vanaema uudissõna, üles.
Marek võttis lapse sülle ja ohkas: "Kuule, laps, miks just täna öösel, kui issi tahaks hommikul vara tööle minna! Nii ei saa ju!"
Olin küll unesegane, aga ei saanud vastu kiusatusele, et  sarkastiliselt küsida, et miks siis ei saa.
"No kuidas ma lähen tööle vara kui ma olen unine ja magamata," vastas ta mulle õnnetult.
"Mida? Ütle uuesti?" mõtlesin ma oma peas. Kolmest kuust olen ma magada saanud vaid loetud ööd. Ja ometigi olen ma pidanud hommikul ärkama. Lausa terve päeva ärkvel olema. Ja paar korda veel öö ka takka otsa. Ohh, neid mehi, nii õrnad ja haprad, tõelised elu õied!

Hommikul ärkas Hr.Abikaasa siiski enne kukke ja koitu. Ma muidugi ei tea, kas ta oleks ärganud ka siis, kui Britt Ida ei oleks jälle sahmerdama, mind kätega peksma ja trihnuma hakanud;) Pani ahju kütte, et naisperel soe oleks kodus ja läkski tööle. Unisena ja magamata.
Boonuseks vastas ta mu unesegasele torinale, et täitsa lõpp, üldse ei saanud öösel magada: "Tead, mina ärkasin ka iga ta liigutuse peale täna üles, ma olen ka magamata!" Oooooo, vaeseke!

Kusjuures tegelikult on Hr. Abikaasa väga suureks toeks ja abiks "deemonlapse" kasvatamisel. Noh nii igaks juhuks ütlen, kui keegi peaks arvama, et oomaigaad, nüüd pole ta enam oma ideaalse mehega ka rahul. Olen küll, aga see ei tähenda, et ta üle aeg-ajalt nalja ei võiks visata;)

Ja öelge mulle, kas gaasid ja muud sellised vaevused ei saagi kunagi otsa. Tark raamat ütles, et kolmandaks elukuuks on see mure murtud. Britt Ida on kolm kuud ja viis päeva vana. Aga ikka rahmeldab ta end just kõhumurede pärast üles. Kas tark raamat valetab? Mida teha, et lapsel kergem oleks? (Rohtu hakkasin ka uuesti andma talle enne iga söögikorda, või vähemalt enne iga piimasegu söögikorda.)
Mudu mulle tundub, et ta magaks peaaegu terve öönagu kott, sest süüa ta ei taha ja tegelikult ka üles ärgata ei taha, lihtsalt miski ajab teda üles. Saaks sellest miskist lahti, saaks terve pere magada ja issi ei peaks unisena tööle minema;)