Valvur

Seda, et Hugo vareseid ja lennukeid vankri kõrval haukudes eemale ajab, olen ma juba näinud. Ma olen näinud ka seda, kuidas ta mind altkulmu ja etteheitval pilgul vaatab kui Britt Ida nutab ja ma kohe ei reageeri. Kui ta oskaks rääkida, ütleks ta kindlasti, et kas sa tropp ei näe, et su laps nutab, liiguta ometi oma paksu tagumikku! 

Nüüd on ta Britt Ida kaitsmises sammukese veel edasi läinud. Kui Britt Ida magab õues, siis magab vankri kõrval ka Hugo. Sadagu vihma või pussnuge, olgu maa mudane või mitte. Seal ta lamab ja valvab. Ja olgu jumal teile armuline, kui olete meessoost ning peaksite samal ajal proovima majale läheneda. See võib lõppeda kerge tagumikust näksamisega kui lähenete vaid esiuksele või kui olete nii julge, et kiikate ka vankri poole, lõppeb see ilmselt mõnest jäsemest ilmajäämisega.

Naiste vastu pole Hugol siiani midagi olnud. Siiani. Nüüd aga tasub ka naistel ettevaatlik olla ja mitte kohe Britt Idat sülle krahmama hakata, isegi vankrile lähenedes tasub natuke ettevaatlikum olla. Hugo võib arvata, et tahate Britt Idat ära viia või talle haiget teha. See võib samuti lõppeda tagumikust näksamisega.

Ja kui ma eile Britt Idat kõhuli maha panin, valvas Hugo iga mu liigutust. Ega ma ometi lapsele liiga ei tee, kas kõik on ikka kontrolli all. Ta vist arvab, et Britt Ida on tema laps.

Igaks juhuks reageerin ma nüüd kohe, kui laps kasvõi natukene trihnub. Muidu Hugo solvub. Paar korda on Hugo näinud, kuidas ma nutva Britt Ida vankrisse panen ja õue viin. Nüüd reageerib ta Britt Ida nutule nii, et jookseb kõige pealt niutsudes ukse juurde, siis vankri juurde ja siis kõnnib meil sabas. Kui lapse nutt järele jääb, viskab Hugo valjult ohates vaibale.
Ma ei tea, mis ta mulle öelda tahab. Võib-olla on see kergendusohe, et ma tema lapse "korda tegin".