OOTD

Kui ikka mingi teema internetiavarustes kirgi kütab, siis pean mina ka kohe oma arvamust avaldama. Tegelikult olen ma seda oma peas sada miljonit korda mõelnud, aga pole viitsinud avalikult erutuda. Täna siis viitsin. 

Et kõik ausalt ära rääkida, siis mulle meeldivad elustiili ja ilublogid. Viimase aja lemmik on näiteks Oslo in Chanel. Mulle meeldib selle blogija stiil ja mulle meeldib vaadata, kuidas ta imeägedalt kombineerib omavahel selliseid riideesemeid, mille peale ma ausalt öeldes ei tuleks unes ka. Tulemus on igati kihvt! Ma tahaks, et ma ka nii oskaks. 

Ja mulle meeldivad need moeblogijad, kes näitavad, kuidas kombineerida omavahel Zarast, H&Mist või Lindexist ostetud riideid second hand´i asjadega või leidudega vanaema pööningult. 

Aga...ma ei kannata "moeblogisid", kus blogija paneb selga retuusid ja pika kampsuni ning esitleb seda kui ekstreemselt vahvat ja omanäolist stiilinäidet, mille peale mitte keegi teine maailmas ei tule. Lisab veel, et midagi ilusamat ja paremat ei saaks välja mõeldagi. Tegelt ka? Ma saan aru, et need riided on keegi hea tädi või onu mõnest poest saatnud reklaami eesmärgil ja siis tulebki neid taevani kiita. Aga no kuulge, pool maailma ju käib nii riides, ei ole mingi eriline stiilinäide. Eriti ajab see mind naerma, kui raseduse ajal leitakse, et see on kõige ägedam riietusstiil. Ei ole ju? See on kõige lihtsam ja odavam. Mugav ka. Aga mitte maailma kõige ägedam stiil. 

Teine variant on muidugi, et blogijal ongi ebaadekvaatselt kõrge enesehinnang ja ta arvabki, et on kokku sobitanud midagi imetabast. Sellisel juhul ei saa sellist "moeblogi" üldse arvustadagi.

Samuti ei meeldi mulle postitused, kus taevani ülistatakse mõnd täiesti tavalist toodet, eriti kui seda tehakse sõnadega "vau, midagi nii imelist pole ma kunagi oma elus näinud/katsunud/tundnud/söönud/joonud", aga tegu on Tere piima või O.B tampoonidega. 

Või siis postitused stiilis "avastasin kogemata sellise poe ja leidsin sealt maailma kõige ilusama toote". Ilmselgelt leidsid sa selle toote oma postkastist ja mitte kogemata, eks;)

Mul ei ole absoluutselt mitte midagi reklaampostituste vastu, sest tuleb ju tunnistada, et sealt võib nii ühtteist asjalikku silma jääda. Näiteks neist "Emme linnupoeg" ja "Issi väike päike" bodide olemasolust ei oleks mul ilma teatud blogideta aimugi olnud, mul on hea meel, et ma need leidsin. 

Samuti ei ole mul midagi selle vastu kui keegi oma blogis haibibki piima või tampoone või ma ei tea mida, aga seda saaks tõenäoliselt teha kuidagi vahvamalt. Fotolavastusena? Ja jumala eest, kui mõni toode, mis ikka on kräpp, siis seda ei pea ju "oivaliseks" kiitma vaid sel põhjusel, et see on tasuta saadud.  Selge see, et toote saatja ei ole huvitatud negatiivsest reklaamist, aga asju peaks saama ka neutraalselt kirjeldada.  Ja kõike ei peagi ju reklaamima. Kui toode ei meeldinud, siis saab ju öelda, et teate see mulle ei meeldinud, et ma parema meelega sellest oma blogis ei räägiks. Või saan ma asjadest valesti aru? 

Arvate, et olen kade, eks ju? Nohhh...mõningatest tasuta asjadest ei ütleks ka mina ära, te ise ka ilmselt, aga kade ma ei ole. Mujal maailmas teenivad inimesed blogidega raha ja mitte mingit kommiraha, vaid miljoneid. Miks ei võiks siis Eesti blogijad oma blogidega nö teenida. Pealegi, keegi ei sunni neid blogisid ega postitusi lugema. Aga mul on tunne, et see osa Eesti blogimaailmas on nii algeline ja kohmakas ning seepärast ongi need reklaampostitused minu jaoks kohati piinlikud. Aga no mina pean ennast ka teistest paremaks, mulle ei saagi kõik mainstream meeldida:DDDD

Ülaloleval pildil on Britt Ida OOTD detailid. Enne seda kui ma talle need kõik selga sain ja ta need piima täis lödistas. Nii et OOTD tuli hoopis teistsugune. Kui see oleks reklaampostitus, siis ma ilmselt ei paneks talle teisi riideid selga, vaid hüüataks nüüd "vau, kui supermaterjalid, piimaplekki ei jäänud isegi näha!"

Diip kunstiinimene on rääkinud.