Kuulsin siis mina ukse ees Hugo haukumist ja olin teda tuppa laskmas, kui nägin keset põldu džiibi tulesid. Tulesid, mis tulid suure lauluga otse meie maja suunas. Mitte teed pidi, vaid üle põllu.
Ma ei osanud seisukohta võtta, et kas püüda valida politsei number, sest mind hakatakse kohe ründama või Mareki number, et tulgu mind kohe päästma või lihtsalt süda saapasääres püksi lasta. Järgmisel hetkel sain aru, et see on naabrionu, kes nagu ma esiti arvasin mingil veidral põhjusel otsustas veel kaugemale metsa sõita põhimõtteliselt läbi meie hoovi. Kehitasin vaid õlgu.
Otseloomulikult ei saanud ma Hugot tuppa, sest Hugo jooksis meie hoovis sõitvale džiibile järgi/ette. Muidugi olin ma Hugo peale pahane, aga mis mul teha oli. Lihtsalt vihastasin vaikselt omaette ja ootasin, et koer tagasi maja ette tuleks. Koer tuligi. Haukus maja ees. Järgmisel hetkel nägin ma meie hoovis jälle džiibitulesid. Nüüd seisis auto maja ees.
Nagu ma ukse lahti tegin, karjus naabrionu autost: "Koristage oma koer ära! Ma ei taha teda kunagi rohkem enam näha!"
Lasin Hugo tuppa, keerasin ukse lukku ja jäin mõtlema. Kas oli sellise sõidu eesmärk ehmatada kolmekuuse lapsega kodus olevat naist? Või ajas naabrionu lihtsalt mööda põldu mu "vastikut" koera taga? Et ta tahtlikult alla ajada? Kuidas lõppeb Hugo kokkupõrge naabriga järgmine kord? * Või tahtsid nad eriti humoorikal moel lihtsalt sõbraks saada? Ma olen ka veits haige huumoriga, aga nii twisted ei pea ju ka olema.
*Meil oli selle probleemi vältimiseks plaanis suvel aed ehitada, aga "juhtus" ju Britt Ida Loviisa, nii et aiaraha tuli paigutada mujale. Rottidel maainimestel mitmeks asjaks raha ei jätkunud:S
ohh jeerum, see ei kõla just eriti sõbralikult. Ma ei saa ausalt aru, kui teda koer häirib, et käib tema territoorumil või miskit, miks mitte tulla ja koputada uksele ja seletada probleem ära.
ReplyDeleteNoh eks see Hugo on siin natukene pahandust teinud, st et jooksis kodust ära ja nii poogiti talle igasugu vägitegusid külge, ühe korra sai Hugo seetõttu isegi päris haiget. pärast seda sai temaga igatsugu trikke tehtud, et kodus püsiks. Aga ma siiski arvan, et nii paha see koer ei ole, et niimoodi vaja ehmatada ja karjuda oleks vaja olnud:(
ReplyDeleteMuidugi kurb, aga teisalt mõistetav.
ReplyDeleteMina elan ka otsapidi metsa sees, krunt on suur, kuts on kah. Praegu pole veel pooleaastanegi, aga parajalt suur ja tugev, ikkagi kaukaaslase ja lambakoera segu. Üdini rõõmus kuts, sõbralik, kardab võõraid inimesi ja autosid. Haugub tavaliselt siis, kui keegi kõrval on, üksi ei julge piiksugi teha.
Aga paraku õppis ta külge kombe naabrite juures käia. Alguses suhtusid sellesse kõik leebelt, aga kui ma ikka kodust kindlaid ja poolikuid kalosse avastama hakkasin, mida enda omaks tunnistada ei tahtnud, tuli midagi ette võtta.
Aeda pole, nagu metsamajadel ikka.
Ketti ka ei pane.
Hakkasime uurima elektriaediku kohta. Ostsime prooviks ära kah (väga odav lahendus see pole, aga kordades odavam kui aia ehitus). Alguses tundus julm, aga tänaseks (umbes kolme nädala jooksul) on kuts asjadest aru saanud, enam ei ürita üle piiri minna, seega ebamugavusi ei juhtu. Püsib ilusti kodus ja võõrast vara pole ka koju enam siginenud. Kas naabrid on õnnelikumad, st kas enne neid see nali häiris? Noh, viisakad inimesed, keegi ei öelnud midagi, aga no oleme ausad, ennastki mõnel kehvemal päeval vihastaks, kui võõras koer näiteks oma häda peaks mu hoovi tegema. Piisab sellestki, et oma koera hunnikuid kõik kohad täis on. :)
Aed on kallis jah, kohati ausalt öeldes ka mõttetu ehitada. Aga mõelge alternatiividele. Koera ümberõpetamine on muidugi keerukam, kui ta juba harjunud kuskil käima on. Aga mina loodan, et ühel kaunil päeval saame oma koeral aediku kaelarihma jälle tavalise vastu vahetada ning kuts enam mujale ei kipu. :)
Kusjuuures ma ju mõistan, et ootamatu võõra koera ilmumine kuhugi hoovi ajaks närvi/vihastaks/ehmataks, eks meil endalgi on seda juhtunud, et võõras koer "aeda" ära eksib. Küll aga ei poolda ma (ega saa aru) hirmutamist või sõimamist või koerale tahtlikult liiga tegemisest.
DeleteTüüpiline noor emme, kõik asjad tuleb taandada sellele, et ohjeerumjumalküll, mul on kodus imik, ärge mulle liiga tehke. Hoia oma koer naabritest eemal ja ei tule keegi sinu hoovi peale autotulesid vilgutama.
ReplyDeleteJajah, just seda ma ju öelda tahtsingi:D Mitte seda, et kui elad metsas, kus väga rahvast ei liigu, siis selline "äkkrünnak" lihtsalt ehmatab, aga saan ju aru, et see oligi eesmärk. Mission completed! ja topelt. Sest nüüd olen ka "tüüpiline noor ema":)
DeleteKõigile inimestele ei meeldi koerad ja ei peagi meeldima. Ja see on ikka omaniku asi oma koera ohjeldada ja tema järgi vaadata, et ta teisi asjasse mittepuutuvaid inimesi (kes ei ole endale teie koera võtnud ja sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi) ei segaks. Olgem ikka vastutustundlikud, jääb koer ka terveks :) Ilmselt muud varianti ei ole kui talle piirajaga kaelarihm osta ja siis ikka alguses talle näidata ja üritada selgitada kuskohast need piirid lähevad, et iga kord ´üllatust´ ei saaks.
ReplyDeleteMeil on piirajaga kaelarihm:) Ja point tegelikult oli hetkel selles, et ma ei tea, kas on päris normaalne lihtsalt üle põllu sajaga sõita, et maja ees karjuma hakata. Oleks ju võinud siis inimese moodi mööda teed sõita, värava taha ja siis karjuma hakata:) Viisakaks võiks ju jääda;)
DeleteEhk leidub kaubanduses piirajaga kaelarihmu ka naabrimeestele? :)
ReplyDeleteVE