Kuidas ma pidžaamapükstes Selveris käisin

2013 aastat ma kokku võtma ei hakka. Keda huvitab, mida ma eelmisel aastal korda saatsin/ei saatnud loeb lihtsalt 2013.aasta postitusi. On lihtsalt kolm märksõna: rasedus, Diip ja Britt Ida Loviisa.

Aasta viimasel õhtul sain ma üle maeiteamitmekuu jalga kontsaga kingad ja majast välja astuda nii, et mul ei olnud ühes käes tuhandekilost turvahälli, teises mähkmekotti, kolmandas mähmkekotti ja neljandas auto-ja majavõtmed (oota, palju mul neid käsi nüüd ongi?) ehk siis aastavahetuse veetsime me Diibis õhtusöögil. Laps jäi tädi Merle ja onu Tarmoga koju. Teeb see minust siis nüüd rongaema või mitte, aga mul ei olnud (väga) süümekaidki, et laps koju jäi. Ma teadsin, et ta on heades kätes ja väike tuulutamine lihtsalt tuleb kasuks. Ühes teatud internetigrupis küll avaldasid osad emad arvamust, et last ei tohiks ikka üksi  (st teiste inimestega ja emata, mitte päris üksinda) jätta, et ikkagi esimene aastavahetus, et pole ju nii hädasti vaja pidutseda ja nii edasi ja nii edasi, aga no kuulge - laps ei saa niikuiniii aru, et aastavahetus on ja ega iga väljaskäik ei tähenda metsikut tantsin-laual-ja-magan-pärast-pea-süldikausis-pidu:)

Igatahes lõppes see õueskäik sellega, et minul ja Marekil on mõnus õhtu Diibis, Britt Ida oli nii hea laps, et kui peab paika see, et nii nagu uut aastat alustad läheb ka kogu ülejäänud aasta, siis on meid küll ootamas ees aasta musterlapsega. Üle pika aja magas ta oma voodis, sõi selle aja jooksul kui me kell pool kaks koju jõudsime vaid korra ja magas poole kümneni hommikul. Paradiis, ma ütlen! Eriti kuna eelmisel ööl oli ta mind üles ajanud juba kella neljast.
Ma kaalusin kolme varianti. 1) kuna tädi Merle suutis ta nii rahulikuks muuta, siis ma palun neil onu Tarmoga siia kolida, kuni Britt Ida 18 saab, 2) ma annan Britt Ida neile kasvatada, kuni ta 18 saab või 3) nad söötsid mu lapsele kanepit, sest ka veel järgmisel päeval oli laps rahulik ja muudkui itsitas. Lausa naeris, nii et ma ära ehmatasin ja arvasin, et laps on rikki läinud, sest üldjuhul on naer selline lühiajaline funktsiooniviga, tavaliselt töötab Britt Ida vaid kolmel reZiimil: nutab, magab, sööb:) *

1.jaanuari molutasime me tavapäraselt maha. Vaid selle pisikese erinevusega, et seekord oli mul šampuseklaasi asemel käes Britt Ida:) Ma ei pannud ennast isegi riidesse, vaid töllerdasingi ringi pidžaamas ja hommikumantlis. Kui isa õhtupoolikul arvas, et kui me kohe poodi ei lähe, siis sureme me kõik nälga ja janusse**, tõmbasin ma pidžaamale peale jope ja varbaotsa feik-Uggsid ja nii ma poodi läksingi. Pidžaamas. Nagu diip kunstiinimene. Te võisite mind Keila Selveris kohata.

*nali, nali, nali ja veelkord nali. 
** ma ei tea, kas see on mingi emade-isade komme pood tühjaks osta? Et võta ikka veel seda ja kas seda on, ja ei võta väikest paki, ikka suur ja kas sai ikka kõik? Mulle see muidugi sobib:)