Friday, January 17, 2014

Üks mõte vol 3

Ma olen suht harva kade, või noh nii avalikult kade. Mõnikord ikka juhtub, et mõtlen, et  miks just tema lotoga võitis või miks mina seda tööd ei saanud või miks mul selline keha pole pärast sünnitust, aga nüüd ma olen küll kade kohe päriselt. Ma nägin KUI ilusaid asju inimesed lihtsalt hobi korras teevad ja ma olen kade. Miks mina selline saamatu kobakäpp olen:)

Te vaadake vaid neid iludusi: 




See on vaid väike valik kogu sellest ilust, mida A. minuga jagas.

Ja nüüd öelge mulle, et ma olen rumal kui ma usun, et ühel armasal tillukesel käsitööpoel ei oleks kliente. Ma ise ainult netipoodi ei usu, sest inimesed teevad ikka palju selliseid oste emotsioonide ajel, kui nad saavad midagi näppude vahel katsuda. Peen vanalinna butiik viiks meid aga ka kindlasti pankrotti. Keilas poleks ilmselt külastajaid. Kuigi Kodubutiik siin ju on. Kas sinna lähedale mahuks ka meie hubane pesa? Oleks see mõistlik koht?  Ohhh, ma olen nii vaimustuses oma ideest, et ma ei ole enam isegi kade. Kui ma nüüd suudaks selle mõtte lõpuni mõelda, et kuidas edasi...

4 comments:

  1. Wau, see postitus on ju lausa minu eri:) Kuigi siin on palju liialdusi, siis aitäh sellise uhke kiituse eest!
    P.s. Ütlus, et kiida lolli ja loll teeb rohem, siis see leidis juba kinnitust- alustasin uue nikerduse kallal pusimist:)

    A.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuule, aga siis on ju hea tiim. Ma ju just mõtlesin, et mis minu panus võiks olla sellesse ettevõtmisesse. Nüüd ma tean! Mina hakkan kiitma!

      Delete
  2. Saad aru, isegi MINA hakkasin kuduma: sokid, papud, kaelussall lapsele. Nüüd on plaan õmblusmasinal tolm ära pühkida ja kangapoodi minna.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Appi, varsti kõik peale minu oskavad ja koovad, heegeldavad, tikivad, pilutavad! Mul siiani veel isu pole. St et kui oskaks siis teeks küll...aga ma olen isegi liiga kärsitu, et õppida. Veel:)

      Delete