Kriitikat ma ei karda. Kellelegi ikka meeldib. Kasvõi mulle endale.
Ja perele peab ka meeldima, see on ilmselt lausa pere käsiraamatus kirjas, et "oma pereliikmete tegemisi tuleb toetada". Onju?
Järgmise nädala jooksul püüan ma ära valida paberi ja siis algab kõige raskem osa sellest missioonist. Kuidas saada Marek joonistama? Ta peab mulle kümme pilti joonistama, aga selleks peaks ta vahelduseks ka kodus olema. Kuidas seda saavutada?
****
„Kas sa arvad, et su Suur Õde on rumal?“ küsis
Brutselee üllatunult.
„Ei, üldse mitte!“ kohkus Tilluke Delisa mõttest, et
ta oli jätnud mulje, et peab oma õde rumalaks. „Ei, ma arvan, et ta on kõige
targem üldse. Ta teab nii palju asju, millest mina pole kuulnudki!“
„Näed siis,“ naeris Brutselee kapi tagant, „ära kunagi
arva, et Suured Õed on rumalad! Usu mind, küll ta teab, mis ta loomanimedega
sõprade pärisnimed on. Suured Õed on targad!“
„On,“ nõustus Tilluke Delisa. Alles hiljuti, kui Suur
Õde uue 486 arvuti sai, ei osanud isegi emme seda käima panna, kuid Suur Õde
pani mängleva kergusega tööle nii arvuti kui ka uue arvutimängu, mille ta oli
disketiga naabripoistelt saanud ja mida 386-d ei mänginud. Jah, Suure Õe
tarkuses ei saanud kahelda!
****
Vähemalt üks kord saan ma end Targa Suure Õena tunda. Isegi kui ma pidin selleks Torukollid välja mõtlema!
*Ma ei saa aru, kui raske on inimestel meilidele vastata? Noh kasvõi, et kuule tropp, see mis sa saatsid on jama, puhka jalga! Minu meelest on nõme kui kirjadele üldse midagi ei vastata. Nii palju ju ikka peaks aega olema? Ja viisakust.
EDIT: Ja teate, mis veel. Ma lähen esmaspäeval üht rendipinda vaatama selle käsitööpoe jaoks. Pöidlad pihku, et see sobiks! Hoidke alt, siit ma tulen. Ma kohe ärgates tundsin, et täna on üks hea päev!
PS: Anary, first we take Manhattan ja siis Skandinaavia;)
See raamat tundub äge :)
ReplyDeleteMa tahaks küll seda lugeda. Stiililt meenutab minu jaoks Terry Pratchettit, aga see on ainult kompliment Sulle :).
Teen komplimendi eest kniksu:)
DeleteMina ootan ka põnevusega selle raamatu ilmumist.
ReplyDeleteMul küll torukolle ei olnud ja väikest õde ka mitte, kuid noorem vend segas samuti Märt Rannamäe show kuulamist, nii et tore lugemine ja meenutus enda noorusaega igal juhul:)
A.
Mârt Rannamäe show oli püha!
DeleteJeee! Ja tegelikult võiks ikka järg tulla ka Martinile ja ökovanaemale. Edu!
ReplyDeleteKusjuures ma tegelikult alustasin Martiniga, aga kuidagi ei jooksnud hitt. Nüüd tuleb kas siis oodata, et Martin läheks kooli või Ökovanaema hakkab ürdiaeda rajama, siis saab Martin näpud mullaseks ehk:)
DeleteLihtsalt uudishimust uurin: keda sa oma raamatu lugejana näed? Pigem ikka täiskasvanud, veidi nostalgilisi? Selliseid üle-30seid, kes teavad mis on 386 ja diskett ja Rannamäe? Või ka unejutuna lastele ette lugemiseks ? Et lapsed küll kõikidest ajastu-nüanssidest aru ei saa, aga siis vaatavad rohkem pilte (mida saab ju värvilisi ja palju olema?)
ReplyDeleteIkka môlemaid. Lapsed loevad juttu torukolli ja tillukese tirtsu sôprusest, vanemad muigavad 386 ja disketi peale nostalgiliselt:) nagu multikadki, Shrek jt, seal ju ka nüansse, mis justkui
DeleteJa vanemad saavad seletada, et vot kunagi enne iPadi olid mängud sellisel müstilisel asjal nagu diskett;)
ReplyDeleteAga hooandjast ei oleks veidu abi?
ReplyDeleteMulle see video osa väga ei sobi, a kui hästi läheb, saan sellele lahenduse ja siis proovin Hooandjat;)
Delete