Thursday, November 27, 2014

Avameelsusest, vulgaarsusest, rääbakusest, vanamoodsusest ja emadusest


Ma olen viimasel ajal palju mõelnud nende märksõnade peale, mis selle postituse pealkirjas ära tõin. Ma täpselt ei teagi, miks, aga ma kahtlustan, et selle põhjuseks on paari beebiblogi lugemine. Millegi pärast on mul viimasel ajal jäänud tunne, et meie, noored (mitte vaid vanuse poolest. vastasel juhul ma ei saaks ennast siia ju sisse arvata) emad, oleme pühad lehmad, kellele on kõik lubatud. Sest me oleme ju lapse saanud! 
Ma ei tahaks seda maha kriipsutatud lauset ära kustutada ja tahaks  ennast ka noorte emade hulka arvata, aga ma ei saa, sest minu arvamus läheb lahku sellega, mis tundub, et noortele emadele lubatud on. Endalegi üllatuseks on minust aastatega saanud konservatiivne ja tundub, et kohati ka vanamoodsa maailmavaatega naine. Ja ma ei taha sugugi sellega öelda, et olen mingi Martha Stewart, eip, sugugi mitte, mul on ikka oma vead, mõned hullemad, mõned väiksemad. Ma ei ole ka kunagi täiuslik olnud. Samuti tundub kindlasti see postitus natuke kahepalgeline, sest ma ju ise olen ka (vist?) beebiblogija. Mulle tundub, et beebiblogisid on viimasel ajal tekkinud rohkem kui seeni pärast vihma. Võib-olla isegi liiga palju, ses mõttes, et mulle tundub, et iga ema/tulevane ema peab pidama beebiblogi. Samas, see mind nii ei häiri, sest loen ma ikka vaid neid blogisid, mis mulle huvi pakuvad, olgu neid beebiblogisid kasvõi 400 000. Beebi/pere/elustiili/kuidas iganes neid blogisid nimetada blogides häirivad mind teised asjad.

Mulle tundub, et kui inimene on võtnud vastu otsuse pidada beebi/pere/elustiili/kuidas iganes neid blogisid nimetada blogi, siis üks raudne reegel on avameelsus. Avameelselt ja ilma igasugu (vale)häbita peab rääkima kõigest. Alustades raseerimisest ja lõpetades seksipoosidega. Ma arvan, et kõigest ei peaks rääkima detailselt. "Aga see on ju loomulik osa sellest eluetapist!"ütlete te. Palju asju on loomulik osa elust, aga nendest ei pea rääkima. Siin lööb võib-olla välja minu konservatiivne maailmavaade, sest nagu ma ei kujutaks ette, et arutan oma seksuaalelu oma sõbrannade, veel vähem vanematega, siis ei kujuta ma ette, et räägiksin sellest sadadele tuhandetele võõrastele. Siia kategooriasse kuuluvad ka sünnitusega seotud detailid. Me kõik teame, et see on loomulik, aga kas kõigest, mis selle loomuliku tegevusega, kaasas käib, peab rääkima? Detailselt? Me kõik teame, et see ei ole midagi muinasjutuliselt ilusat või kaunist. Midagi kaunist ei ole ka selles, et saame teada,kuidas üheksandat kuud rase naine end raseerib. Seda fakti ei pea kogu maailmaga jagama.

Edasi tundub mulle, et noored emad on aina rohkem vulgaarsed. Nende sõnakasutusest tuleb mul tihti lausa klimp kurku, sest nad suudavad teatud sõnadega muuta asjad, mis ongi loomulikud, vastumeelseks ja ebameeldivaks. Ometi on mul tunne, et noored emad on oma vulgaarsuse üle uhked. Mida rohkem karvaseid sõnu ühte lausesse mahub, seda parem. Jällegi, ei ole minagi mingi printsess ja puhas ropendamise patust, tuleb ikka ette küll, kus üle mu huulte tärnidega asendatavad sõnad tulevad. Nüüd, kui Ida on jõudnud  ahvipärdiku-ikka, kontrollin ma oma kõnepruuki. Ma ei taha, et ta esimene lause oleks: *** *** ***! Noored emad, paljud beebiblogijad, aga justkui võistleks selles, kes suudab rohkem ja kõvemini ropendada. "T*ra, p***sse kui s***ks äge on, et mind ei koti, mida m***i, te v**upead arvate!" on klassikaline beebiblogi must-be lause. Mu meelest juba sõnad beebiblogi ja ropendamine ei sobi kokku.
Siia alla ei käi mitte vaid ropendamine, vaid sõnaotses mõttes vulgaarsus, mis tihti sõnade taga peidus on, ja mind ilmselt rohkem häiribki kui karvased sõnad. Alles hiljuti oli kusagil juttu meeste kannatlikkusest ja mõistvast suhtumisest, kus keegi kirjutaski jälle midagi stiilis "t*ra, ma ei kujuta ette, et mees kohe mingit teist auku toppima läheks". Seda lauset saab kirjutada konservatiivselt, vaimukalt, igavalt, piinlikult, mahlakalt ja vulgaarselt. Kuidas teile tundus, millises "stiilis" see lause oli?
Mul tuleb kananahk peale kui ma loen ka sõnu "seent taguma", "onni panema" kui see tekst ei oleks just kusagil pornograafilises teoses (siis tekiks muidugi küsimus, miks ma üldse sellist teost loen, aga las see teema hetkel  jääb), aga beebi/pere/elustiili/kuidas iganes neid blogisid nimetada blogides on mul selliseid väljendeid raske lugeda. Eriti juhul kui kogu ülejäänud tekst on pikitud kõigi karvaste ja sarviliste sõnadega, mis maailmas välja on mõeldud.

Rääbakus on teema, mille suhtes ma ei teagi, kas ma tohiks sõna võtta. On mind ju siin ja seal nimetatud "pussakaks" ja "igal pildil kammimata juustega", olen ma isegi tunnistanud, et peale Ida sündi tundsin ma end rääbakana. Eriti võrreldes Fotballfruega. Ometigi julgen ma siiski sõna võtta ka sel teemal. Lapse sünd on muutnud mind mugavamaks, riietuse juures on oluline, et oleks mugav, et saaks last ja sadat kotti üheaegselt tassida ja et ei peaks muretsema toiduplekkide pärast. Heledad pintsakud ja kleidid on mul kapis peidus, sest pole harv juhus kui Ida mind toiduga pillub. Porgandi ja tomati ja brokkoli ja ploomi plekke on raske maha saada, seega ma eelistan tumedamaid või lihtsasti hooldatavaid riideid. Ma olen muutunud, kuid ma arvan, et ma ei ole kunagi kaotanud naiseks olemist. Ma ei leia, et see on vabandus, et nüüd kui mul on laps, pole enam vaja enda eest hoolt kanda. Et ongi okei 24/7 pidžaama või dressidega ringi lipata ning üldse mitte oma välimusele enam tähelepanu pöörata. Prioriteedid on teised, tõepoolest, kuid mul on tunne, et iga noor ema, peaks olema uhke selle üle, kuidas ta nüüd "rääbakas" on, sest ta on ju ometigi lapse saanud. Loomulikult, ei pea ma silmas seda, et äsja sünnitanud naine peaks välja nägema nagu Barbie, kuid jutud nendest "täisoksendatud pluusidest jms" kõlab ju tibake õõvastavalt..
Kunagi oli kusagil juttu 35-aastastest mamslitest, mis pahameelt tekitas paljudes. Vaatan minagi neid omavanuseid naisi, kes on end käest ära lasknud ja mõtlen, et kas sa tõepoolest pead diivanil lösutama ja kartulikrõpse ning CocaColat näost sisse ajama ning siis imestad, miks su mees sind maha jättis. Ütlen ausalt, meest ei saa süüdistada kui naisest ühtäkki vaid ema saab. Ema, kes ei hooli karvavõrdki sellest, milline on ta kodu ning milline ta ise. Rääkimata kõigest muust, millest Aili ka kenasti kirjutas. Medalil on kaks külge.

Emadus on võrratult ilus. Isegi "deemonlapsega". Lapsed muudavad naised ilusaks. Ma ei mõista vaid, miks emad ise tahavad end koledaks muuta. Oma hoiakute, sõnakasutuse ja olekuga. Kas nii peab ja teisiti ei saa?

Jäägem naiseteks, aga saagem emadeks;)


46 comments:

  1. Oeh, ma avasin selle postituse suure hirmuga pealkirja vaadates ja palusin mõtetes, et ma jumala eest ennast kuskil ära ei tunneks. Õnneks ei tundnud :D

    Ja postitusega olen 100% nõus!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahaaa:D pealkirjas olevatest sõnadest läheb mu teada sinuga kokku vaid "emadus":)

      Delete
    2. Noh, vanamoodsus tegelikult ka :) Ma selle nurga alt arvasingi, et ehk tuleb hoopis sekka ka midagi, kus vanamoodsaid vaateid maha tehakse ( noh, ma olen juba saanud, et ma olen jube igav, et ei ropenda ja absoluutselt igast asjast ei kirjuta, et nii ikka ei saa) :D

      Delete
    3. Ses mõttes küll, mõistan su hirmu:D

      Delete
    4. Mulle on ka jäänud mulje, et korralikud naised tuleks ahju pista, sest mis nad demagoogitsevad siin igal pool.

      Delete
    5. Aga mulle muidu meeldis su ütlus, et " Jäägem naisteks, aga saagem emadeks", nagu üks korralik poliitlause. Ja kuna sa kuulud aski andmetel ka minuga samasse klanni aka erakonda, siis see võiks meie loosung olla:D

      Delete
    6. Parafraseerides suuri eestlasi on lihtne poliitikuks saada;)

      Sama erakonda kuulumisega ma ei tea nüüd. Sellega on ju nii, et teinekord pääseb mu sees valla minu sees peidus olev pubekas:) kõik aga muidugi sõltub sellest, mida sinu erakonna liikmetelt eeldatakse. - møned sobivad omadused peaks mul siiski olemas olema. Vist. Ehk. Äkki. Võib-olla.

      Delete
    7. Käisin nüüd ka Marina aski piilumas ja meie erakonnalt eeldatakse viisakuse propageerimist, mitte intriigide punumist ja eeskujuks olemist! Arvan, et saame hakkama küll :)

      Delete
    8. Tulen ja poen nüüd teile, aga kui teid kolme võtta ja liita veel Svea ja Kati siis olete minu ühed lemmikud elustiili blogijad. Ausad, siirad aga samas on teil selline salapära, sest te ei laota kõike välja. Kirjutage aga edasi ja kohe mõnuga :P

      Delete
    9. Natuke pugemist on alati tore;) aga pean nüüd piinlikult tunnistama, et erakonnakaaslasi ei tunne;( Kati blogist ei ole kuulnudki näiteks:(

      Delete
    10. This comment has been removed by the author.

      Delete
    11. http://www.katjonok.com/

      Delete
    12. Ahaa. Kuulnud olin, lähemalt tutvunud mitte. Nüüd kohe huviga uurisin tibake

      Delete
  2. Aamen su jutule.
    Mul oli hoopis see, et ma pidin korralik olema. Kuidas saab sellise asja üle olla uhke, et oled räpakoll ja noor ema. Ma leidsin alati selle 30 minutit, et ennast korda teha, riided vahetada. Samas ma selline ka, et laps pidi harjuma minu elu rütmiga mitte mina tema. No mõistuse piirides ikka, mitte nii et ma nüüd shoppama kui tal on söögiaeg. Emadus peaks olema rõõmus olek, mitte väsitav kohustus

    ReplyDelete
  3. Ka mina olen pigem ikka püüdnud Idat harjutada oma elurütmiga, loomulikult ka mõistuse piires. Sinu näitega tuligi mul meelde, et alles hiljuti nägin üht ema poes shoppamas, tülpinud ja ilmselgelt väsinud kahe-kolme-aastane laps kaasas rippumas. Seda oli kole vaadata, kuidas kleidid ja saapad olid lapse heaolust tähtsamad. Igal asjal on piirid.

    ReplyDelete
  4. Mul tuli sinu jutuga hoopis teisest mastist ehk üldse mitte teemasse seik meelde (haakub küll su viimase kommentaariga)!
    Ah-aa, aga tule laste spordiüritustele, oi, isegi mu mees sai seal paraja ehmatuse osaliseks. Nimelt sel ajal kui minu 3-aastane rahulikult (no nagu laps ikka, väga rahulikult) oma 400 meetrit jooksis ja mina tema tempot püüdsin hoida, siis eespool toimuv olevat olnud selline: emad tormamas, laps käekõrval järgi lohisemas ja paljud ka nutmas või kohe nutma puhkemas, emas samal ajal "ergutamas", et kiiremini, kiiremini, võita tuleb! See olevat kohutav olnud!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma vaatan mõnikord "Toddlers & Tiaras" - see on sama nagu see spordiüritus, mida sa kirjeldasid:)

      Delete
  5. kirjutasid mariannist? ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ei, tõesti ei kirjutanud. Nagu ma mainisin, siis (beebi)blogisid on tulnud nagu seeni pärast vihma, paljud neist kahjuks väga halvad,

      Kusjuures teemast nüüd kõrvale kaldudes ja ehk ka vale koha peal Marianni kaitstes (õigustades?), siis kogu maailm ei keerle ümber tema ja kõik ei kirjuta alati temast;) on kindlasti asju, mida ta teeb, mida ma ei poolda, ja on asju, mis mulle meeldivad. Meeldib meile või mitte, siis on ta esimene ja ainus(?) sellise lugejaskonnaga blogija, snitti ei tasuks võtta tema halvematest külgedest, lootes saada nagu ma ei väsi kordamast "feimi ja sulli":)

      Delete
  6. ma tunnen pidevat survet ja stressi, et pean kirjutama halbadest asjadest, et olla blogijana "rohkem päris" - ehedad on ju ainult need, kes kirjutavad, kui must ja halb ja kole kõik on. a kui ma ei oska? kui mul POLE millestki nõmedast kirjutada? ma saan aru, et siis on trendikas võtta hambusse keegi võõras ja pesta avalikult kellegi teise musta pesu (kui enda omast ei jagu), aga kui ma ei soovi olla nõnda madal? kas siis tuleb blogimine maha jätta?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oled õigesti aru saanud asjadest;) kurb,eks...

      Delete
    2. see s*tas kaevamine on mingi eestlaste komme - kui ma mõtlen rootsi blogijate peale, ei ole neil mingit survet toota mingit jama või kirjutada teistest halba. veel enam, nad ei saagi seda teha, sest ükski endast lugupidav sponsor ei soovi sellise jamaga seotud olla. kahtlustan, et norrakatega on samamoodi?

      Delete
  7. Jah, seda küll kindlasti. Eks seal mingil määral rivaalitsemist ikka on, sest on ju lausa üritused nagu Blog Awards jne, aga see ei ole selline pahatahtlik rivaalitsemine, klannidesse ei jaguneta, (teiste) musta pesu ei pesta. On vähem ja rohkem tuntud blogijaid, blogijaid, kes teenivad väga hästi ja blogijaid, kes lihtsalt blogivad, kes kirjutab beebidest, kes silikoonrindadest, aga vulgaarsust, sopaloopimist jms tõesti pole. Ometi on väga huvitavad lugeda. Ma jälgin isegi mõningaid moeblogisid, kuigi muidu see just päris minu teetassike pole.

    ReplyDelete
    Replies
    1. mhm no täpselt sama, mis rootsiski. aga ei ole seda võistlust, et kes madalamale laskub, võidab :D

      Delete
  8. Ohjaa, ma küll palju neid "beebiblogisid" ei jälgi sest pole ise lapsevanem kuid alati on tekkinud tunne- kui kunagi lapse saan siis on kõik nii jama. Ja siis avan fotballfrue ja mõtlen- ei, saab teisiti ka ;)

    ReplyDelete
  9. "T*ra, p***sse kui s***ks äge on, et mind ei koti, mida m***i, te v**upead arvate!" on klassikaline beebiblogi must-be lause.

    Räägi, mis beebiblogisid sa loed! :D

    Ma olen selle kohapealt väga nõus, et pole vaja kõike üles riputada. Sellisteks juttudeks peaks olema üks-kaks kõige parimat sõbrannat, kellega võib alati luurele minna ja rääkida kõigest. Aga tervele maailmale, hell no way!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks see loomulikult on tsips üle võlli ja beebiblogide must-be lausete kogum:)

      Delete
  10. Eveliis, ma imestan, et me "parimad semud" oleme :D Ps! Kui Riiga lähme, siis lasen Maril endale särgile oksendada...Noh, nii pulli pärast!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuidas võib nii vulgaarne olla, mallu?

      Delete
    2. Miks jutumärkides? Ma olen šokeeritud. Aga ma arvan, et sa oled õnnega koos, et minusugune vanem naisterahvas, kes õpetab, et nii ei sobi, su teele sattus;) ja kui täisoksendatud pluusiga tuled, siis tea, laupäeval on KÕIK trumbid minu käes. Seega ma ei provotseeriks;)

      Delete
    3. Ja Marek lisas kõrval, et mulle on vaja kõrvale kedagi "teistsugust", et ma NIIIIIIII konservatiivne poleks:S

      Delete
  11. Huvitav on see, et tood justkui Aili blogipostituse siin esile, et õige jutt. Aga samas tema postitus on ju täpselt see, mis sulle ei meeldi? kirjutab avameelselt oma sekselust, sõnakasutus "toksib seent" täitsa olemas..
    Aga vb ma mõistan asja praegu valesti, ma muidu tema blogi ei loe.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jap, tuli meelde, et tõesti ka Aili postituses oli see väljend. Eks see häiris mind ka seal tekstis, kuid kuna Aili on mõistlik ja mõtlev naine, nii et saan hakkama, teistes "karvastes" blogides irriteerib see mind loomulikult kordi rohkem:) ja mõjub vulgaarselt.

      Kui nüüd teemat edasi arendada, siis kui ma sellisel teemal peaksin kirjutama, siis ega ma ei teabi, millist sõnapaari ma kasutaks...

      Delete
    2. Aa, "ennast rahuldama" ilmselt

      Delete
  12. S.k

    Ma ka lugesin, minu arvates see jutt oligi "best sõbrannast"- paneb alati imestama kas ta siis päriselt on teistsugune või Sina ise läbi oma blogi paistad erinev? Mitte halva pärast, kuid see tundub kahetine..

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tõesti, see jutt siin ei olnud Mariannist, kuigi oleks ilmselt võinud, tema väljaütlemiste pärast.

      Ütlen ausalt, et me oleme piisavalt erinevad, erinevate huvide ja arusaamadega, aga samas on meis ka palju sarnast. Nagu ma enne ütlesin kusagil kommentaaris, siis on asju, mis mulle ei meeldi, ja on asju, mida ma hindan.

      Delete
  13. Teist kuud rasedana, olen ma (ma looda, et hormoonide tõttu) valanud krokodillipisaraid. Lugedes beebiblogisi olen ma eeldanud, et ka mul kuhjuvad nõud kraanikausis, kanna all krudiseb kassiliiv, käekotis on kakased mähkmed. Juuksed on mul rasvased ja sorakil. Jalad karvased, küüned koledad. Seljas on mul muidugi oksene särk, kuna ma ei ole ju saanud aega pesu pesta. Monokulm vohab ja kannanahk on nagu liivapaber. Mind tõsiselt hirmutab see mõte. Ma saan aru, et need asjad ei ole olulised, võrreldes beebiga. Aga tee või tina, hetkel tunnen küll et selline korralagedus tõmbab mu tuju ikka korralikult alla. Ma ei ole tuhkblond megababe aga mulle meeldib olla hoolitsetud. Mulle meeldib ka, kui mu kodu on korras, mustapesukast tühi. Ma lihtsalt funkan siis paremini ja mu tuju on kordades parem.
    Pole varem su blogi sirvima jäänud, aga tänase päeva tegite küll helgeks, oma erakonnaga. Tore, et kõik ei peagi rääbakateks hakkama :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks mingil määral on sassis kodu ja isegi ehk teatav rääbakus paratamatu kui kodus väike laps. Aga kõigel on piirid ja nii nagu on sassis ja sassis kodul vahe, on vahe ka rääbakusel ja rääbakusel. Ei pea olema must ja rõve nagu tihti noorte emade kohta arvatakse/noored emad end ise kirjeldavad.

      Delete
  14. Hea kirjutis! Mulle heideti just pärast lapse sündi ette, kui nt jalutama, poodi läksin ja ennast korda tegin:"Mingi Barbie oled? Peole lähed või?" :D

    ReplyDelete
  15. Lugesin Merje blogist järjekordset roppustest nõretavat postitust ja mõtlesin tegelikult ka sellele, et kas seda sama juttu ei oleks saanud kuidagi ilma nii paljude karvasteta edasi anda. Ma saan aru, et inimene ärritub, kui loeb midagi, mis on täielik absurd, aga kas oma ärritust kuidagi ropendamata välja elada ei ole võimalik? Mul hakkasid silmad valutama seda lugedes. Tehke või tina aga ropendamine on kole, see ei ole kusagilt otsast naiselik ja jätab inimesest lihtsalt rumala mulje. Mulle ei meeldi ka kui mehed ropendavad, ma vaatan roppuste peale väga etteheitva pilguga. Minu meelest ei ole suguelundite vulgaarsetel ja roppudel nimetustel asja intelligentsete täiskasvanud inimeste vestlusesse või kõnekeelde.

    Samas nii nagu need ropendajad leiavad, et neil on õigus teha, mida nad tahavad ja väljendada end sõnadega, mis sülg suhu toob, leian ka mina, et võin selliste inimestega mitte suhelda ja olla täiesti absoluutselt ülbe.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eveliis said...
      No kui natuke sellest blogist rääkida, siis alles hiljuti oli mingi "draama", kus Merje pahandas, ilmselt üsna "mahlakalt" , mingi ilublogijaga või naeris ta üle või midagi. Ma täpselt ei mäleta. Kui tahtsin ka uudishimutsema minna, siis oli postitus kadunud. Põhjendusega ( see jäi meelde kusagilt teise blogi kommentaariumist), et käivad läbirääkmised pereõbraliku partneriga ja siis peaks eespool olema neutraalsed teemad. Mul tekkis väga mitu küsimust. Sealhulgas ka, kes

      Delete
    2. ...on see peresõbtalik firma, kes sinna reklaami tahab.

      Delete
  16. Ma ei tea, kas ma kirjutasin ja ei saatnud ära, aga ... kommenteerin siis uuesti :) Kõik on õige, aga kas see, et "sõbrannadele seksuaaleludetaile ei räägi" on tõesti nii kohutav, nii vulgaarne, nii labane? Minu meelest on seksuaalsus normaalne ja inimlik ja kellega veel siis, kui mitte sõbrannadega??? Õigupoolest kui selles nähakse probleemi, siis see ongi ise probleem :D Aga jah..... paljud blogijad võiksid pidada enesetsensuuri, s.t vaadata, millest ja kuidas kirjutatakse, aga samas on alati kaagutajaid, kes tulevad ütlema, et see, mis on olnud, on ikka täitsa vale. No ütle nüüd, mis õige on...

    Epp

    ReplyDelete
    Replies
    1. Loomulikult on seksuaalsus inimlik ja normaalne ning kindlasti ei ole see probleem, lihtsalt jään arvamusele, et sõbranna ei pea mulle rääkima detailselt, mida ta oma mehega magamistoas teeb. Ma ei ütle, et see on vulgaarne, kuid kindlasti mittevajalik informatsioon. Ja ma ei lähe ju koju, et kuule, Pille rääkis, et nemad Peetriga teevad nii, et teeme ka, pärast sõbrannaga siis vahetame muljeid... Mul tuleb kananahk peale mòttest, et peaksin seda tegema:)

      Delete