Ma ei saa kindlat töökohta vastu võtta, sest ma olen väga andekas

   Mul tekkis täna vastupandamatu soov elamist veidike kevadisemaks muuta. 

Mis sellest, et lumi on maas. Aga päike ju paistab kõrgel. Kõrge enesehinnanguga võin ma ju end Koondise Uku liikmeks pidada, kuid ega ma midagi väga teha ei oska. Õnneks annab pitsi, nööri, heegeldatud motiivide ja liimipüstoliga siiski üht-teist korda saata. 

Vaikselt hakkab kevad Ussipesasse saabuma. 

Ma olen vabakutseline. Koondise Uku liige. Mul on luba kodus töötada. Minu spetsialiteediks on puulusikate valmistamine. No vahel ma koon ka kampsuneid, labakuid. Aga viimasel ajal ma valmistan ainult kunstnikerdustega esmaabikappe. Ja... ja nii see elu veereb, päev päevalt, üksinduses, kampsunite, labakute ja esmaabikappide keskel.

Udupeen kassiliiv... My ass!

Nii umbes kui aega tagasi nägime me "Reporteris" uudist udupeenest eestlaste leiutatud kassiliivast, mis ei haise, mida võib wc-st alla lasta ja mis tuleb pakendis, mis toimib liivakastina. Halleluuja! Meie palvetele on vastatud, rôõmustasime me ja seadsime sammud poe poole.
Liiv sai ostetud ja meie olime väga rahul. Tõepoolest, lõhna ei tule liivakastist siiani, kaks nädalat pärast kasti soetamist. Lõhna ei saagi tulla, sest nii Skype kui Orkut keelduvad seda liivkasti kasutamast.
Õnneks käib Orkut ka väljas, kuid Skype oma karvajalakesi enne suve majast välja ei tõsta. Tema on otsustanud, et nüüd kui me liiva ära vahetasime, on terve maja tema liivakast. Nii me siin nüüd siis elame - hoiame kõik toauksed kinni ja otsime nurkadest kassipissi ja junne.
Ega meil jäägi muud üle kui tavaline liiv tagasi tuua ja elada majas, mis on täis valgeid kassiliivapärleid. Parem ikka kui maja täis kassipissi.
Nii palju siis peenest liivast, mis meie elu ilusamaks pidi tegema:(

                             

Kevadine suurpuhastus/müün mõned asjad ära vol 2

Nüüd on garderoob selle-aastase suurpuhastuse üleelanud. Veel mõned asjad, mis ehk kellelegi huvi võiks pakkuda: 

1. Esprit pluus, suurus sildi järgi 42, pigem 38-40 - 10EUR

2. Reserved pluus, suurus 38 - 5EUR

3. NewYorkeri pluus, suurus S - 5EUR

4. Reserved pluus - suurus 38 - 5EUR

1. Earth, music... Ecological label,  kampsun/kleit, suurus M - 10EUR

2. Gina Tricot teksad, suurus 40 - 10EUR

3. Tundmatu kleit, rasedana üks lemmikutest, suurus vist 38-40 - 10EUR

Meiliaadress ikka sama: veldigheldig@yahoo.com

Ketšup ehk miks toitu rikkuda?

Kui ma rumala teismelisena Norra elama sattusin ei teadnud ma toidutegemisest suurt midagi. Või siis ütleme nii, et ma ei osanud isegi kartuleid koorida. Ka ketšup oli minu jaoks täiesti tavaline toiduaine.  Britt ja Arne  õpetasid mulle palju, sealhulgas ka toidunautimist, tõelist gurmeed. Aasta hiljem ei tulnud mulle enam pähegi spagettide juurde ketšupit küsida, nagu ma olin teinud esimesel ühisel õhtusöögil. Ma mäletan Britti hämmingus nägu. Ta ei saanud aru, miks ma tahan tema tööd ja vaeva, tõelist maitseelamust ketšupiga ära rikkuda. Tol ajal olin ma harjunud, et makarone süüakse ketšupiga, keegi ei olnud mulle seda varem keelanud. 
Nüüd, 17 aastat hiljem, suhtun ma ketšupisse tõrksalt nagu Britt tol korral, ma mõistan tema hämmingut. Siis ma veel ei mõistnud.

Mõnikord ikka juhtub, et ma teen kodus süüa. Ja siis kui toit on taldrikule pandud avab Marek külmakpi ukse ja .... võtab sealt ketšupipudeli. See on mu jaoks nagu härjale punane rätik. "Mis mõttes!" karjatan ma, "kas mu toit ei kõlba? Kas sa tõesti pead selle maitse ketšupiga ära rikkuma?"  Ma ei suuda uskuda, et keegi arvab, et ketšup võiks toidu paremaks teha. Mul tuleb kananahk ihule. 

Marek on tark mees, nii on ta aru saanud, et tülide vältimiseks on targem ketšupit mitte majja tuua. Eile aga kavaldas ta mind üle. 

"Tead, ma tahan ketšupit," lausus ta poes olles otsustavalt. Ma tegin hämmingus suured silmad. MIDA? Ketšupit? Kas ta on hulluks läinud? Marek aga jalutas otsustavalt riiulte vahel. 

"No ma ei mõtle ketšupit, vaid seda teist asja, seda kastet noh," seletas ta mulle ning ta silmad läksid särama kui ta lõpuks riiulilt chillikastme leidis. "SEE EI OLE JU KETŠUP," lisas ta, "SEDA ju ikka võib süüa!"

Ma ei hakanud oma närve raiskama ja lasin tal toote ostukorvi panna. Eks tal ju õigus oli, et päris ketšup see ju tõesti polnud. 

Õhtul tilkus mu süda verd kui nad sõbraga seda sama SIISKI KETŠUPILAADSET TOODET lõhele peale valasid. Maitseks. Ma ei suutnud aru saada, miks nad tahavad tõelist maitseelamust ketšupiga ära rikkuda. Mehed, ma ütlen. 

Ma ei tea, võib-olla kui ma poleks teismelisena Norra sattunud pakuksime me Diip'is ka praeguse menüü asemel friikaid ketšupiga. Jumal tänatud, et ma Britti ja Arne juurde sattusin. 

Ma mäletan, kuidas ühel õhtusöögil kanti lauale hõbekandikul vähk ja harjumuspäraste nugade-kahvlite asemel oli söögiriistadeks vaid kummalise välimusega tangid ja pikad peenikesed orad, mis meenutasid mulle veidike heegelnõela. Ma ei osanud nendega midagi teha ja punastasin piinlikkusest, kui mul lubati endale esimesena vähki tõsta. Ma ei osanud. Ma ei teadnud, millist orki või ora ma oleks pidanud kasutama. Aasta hiljem ei tekitanud see mulle enam mingit raskust. Vähe sellest, et Britt ja Arne tutvustasid mulle toidumaailma, olen ma arvatavasti just Brittile tänu võlgu selle eest, et ma oskan süüa teha. 

Norra kolides ei olnud ma kunagi varem ise süüa teinud, isegi leivale või määrimine tekitas mulle raskusi. Mul ei olnud põhjust endale ise süüa valmistada. Britt oli kannatlik ja kutsus mind alati kööki appi, aja jooksul õppisin ma küpsetama pannkooke, valmistama lillkapsasuppi, pitsat ja maailma kõige paremat leiba Britti retsepti järgi. Enam ei pidanud ma emale helistama, et küsida, kuidas ma tean, kuna kartulid valmis on või poest ostma külmutatud pitsapõhjasid, sest mu oma pitsatainas ei meenutanud sugugi tainast, vaid halli körti, aga Britt oli õhtusöögi valmistamise esimest korda mulle usaldanud, ma olin võimeline ise süüa tegema. Knut ja Kari jätkasid minu harimist toiduvaldkonnas. Kui algul sai Knut mu üle naerda, et ma ei osanud isegi kartuleid koorida, siis mõne aja pärast naersin hoopis mina. Kartulikoorimine tuli mul paremini välja kui temal, või vähemalt nii ta lasi mul arvata. Igatahes oli aasta möödudes selge, et nii palju olin ma õppinud süüa tegema, et nälga ei oleks ma küll enam jäänud.

Kevadine suurpuhastus/müün mõned kingad ära

Kingadest loobuda on ikka kuidagi palju raskem kui riietest, aga väikese puhastuse tegin ka siin. Kusjuures ma päriselt ka mõtlen, et kui palju mul neid jalanõusid siis olema peab kui ma alles sügisel viisin ühe kotitäie taaskasutusse, teise jagasin tuttava tuttavatele, nüüd praakisin välja veel mõned paarid, karpe jäi garderoobi ikka  terve hunnik + teine hunnik veel esikukapis.
Mul on tunne, et mul on liiga palju jalanõusid. Ometigi ei ole mul kunagi midagi jalga panna ning alati on uusi vaja. Ei ole lihtne naine olla, ei ole lihtne. Oh, need esimese Eesti mured:)

KÕIK ON SUURUS 39

1. Roosad tibikingad - 5EUR

2. Supermugavad, vist Bullboxerid - 15EUR

3. Mustad käimad, nii mugavad, et üsna ära käidud - 5EUR

4. Annan niisama ära, äkki kellelgi on stiilikale minek vms. Aga ma ise olen nendega päriselt ka käinud. Isegi Norra kuninga vastuvõtul. Aasta siis oli 1997.

  

1. Tamarise käimad - 5EUR

2. Sketchersi papud - maailma mugavamaid jalanõud, mul lihtsalt on neid kaks paari. Ahjaa, need on 38 suurus - 10EUR

3.Sketchersi saapad, mõnusa soolarandiga, aga tuleb ära, ma teisel saapal pärast proovisin - 15EUR

1. NewYorkeri lillad saapad - 10EUR

2. Tundmatu firma mustad saapad - 5EUR

3.Lacoste saapad - 10EUR

4. Minu lemmiksaapad, vanust teistel juba vähemalt üheksa aastat, väsinud, aga ikka ma ei ole neid raatsinud ära anda/müüa, seepärast panen neile ka ulmehinna - 20EUR.

Sellise tagasihoidliku hunniku jätsin alles. Leidsin kingi mille olemasolust mul enam aimugi polnud;)

Kui midagi hakkas silma, siis kirjutage mulle: veldigheldig@yahoo.com

Kommentaarid, ka sapised, ikka oodatud postituse alla. 

Kevadine suurpuhastus/müün mõned asjad ära

Kuna ma Britt Ida kõrvalt ei viitsi kirbukatele müüma minna, siis riputan mõned kevadise suurpuhastuse käigus välja praagitud riided siia üles. Võib-olla on kellelgi huvi. Palun ärge (väga) pahandage, et mõni asi tiba kortsus on, ma tõesti ei jaksanud neid triikima hakata. 

1. Vero Moda seelik, suurus M - 5EUR

2. Margit Salk Disain kleit, suurus M- 10EUR

3. Margit Salk Disain kleit, suurus S - 10EUR

4. Promod kleit, suurus S - 10EUR

1. Bik Bok kleit, suurus M - 5EUR

2. Morgan kleit, suurus M - 5EUR

3. Guerriero liibuv minikleit, suurus S - 10EUR

4. Zara kleit, suurus S - 10EUR

1. Miss Sixty päikeseprillid - 30EUR

2. Lindex kleit/pikk kampsun, suurus L - 5EUR

3. Sangar pikk pintsak, suurus 40 - 5EUR

1. Promod kleit, suurus S - 10EUR

2. Repeat pluus (rasedana üks lemmikpluuse), suurus L - 5EUR

3.Esprit pluus, suurus 38 - 10EUR

4. Phobia kleit, suurus M - 10EUR

1. Ralph Lauren pintsak, suurus 4 - 10EUR

2. Promod kampsun, suurus S - 5EUR

Huvi korral kirjutage mulle: veldigheldig@yahoo.com. Igasugu kommentaarideks, ka nendeks kõige lõbusamateks (=sapisteks) kirjutage postituse alla:)

Same procedure as every year

Igal aastal räägin ma enne sünnipäeva ühte ja sama kulunud juttu: mulle ei meeldi sünnipäevad. Igal aastal. 2013. 2012.  2011 oli erand, siis ma sain 30, kes kohal olid, need teavad seda pidu... Aga muidu on ikka sama lugu, ei mulle sünnipäevad ei meeldi. Kuid palun öelge mulle, kuidas mulle peaks sünnipäev mitte-meeldima kui ühtäkki hakkab uksest ning aknast õnnesoove ja kinke ja lilli sisse sadama? Tuleb ju tunnistada, et on ikka tore tunne küll.

Ja siis saadab Tilluke Delisa sellise õnnesoovi, mis pisara silma võtab: 

Ühel päeval lugesin Ema Theresa tsitaate ja oma rõõmuks avastasin, et ta on rääkinud sinust… Sellega seoses ütlen, et oled üks suurepärane õde. Õde, kellele alati alt üles vaadata. Õde, kes ei valmista kunagi pettumust. Õde, kes oskab olla parim sõber. Õde, kelle armastamine annab igasse päeva õnne ja rõõmu. 

Ja nüüd tsitaat, mis meenutab mulle sind, sest sina suudad seda teha: 

"Inimesed on sageli ebamõistlikud, irratsionaalsed ja enesekesksed. Andesta neile ikkagi!

Kui sa oled hea ja lahke, siis inimesed süüdistavad sind isekuses ja omakasupüüdlikkuses. Ole lahke ikkagi!

Kui oled edukas, siis ümbritsevad sind enamasti truudusetud sõbrad ja vaenlased. Ole edukas ikkagi!

Kui oled aus ja siiras inimene, siis võivad teised sind ära kasutada. Ole aus ja siiras ikkagi!

Mida sina suudad aastaid luua, suudavad teised selle ööga hävitada. Loo ikkagi!

Kui leiad hingerahu ja õnne, siis teised on kadedad. Ole õnnelik ikkagi!

Hea, mis sa täna teed on homseks unustatud. Tee head ikkagi!

Anna alati endast parim ja seda pole kunagi piisavalt. Anna parim endast ikkagi!"

Palju õnne, Eveliis. Oled parim!

*******

Selle aasta kõige vaimukam kingitus! Ei tea, kas nüüd tõesti peaks proovima? 

Aga see ei ole ju veel kõik. Mul on ju hulle sõbrannasid, kes Tartust platsi lendavad. Ei saa öelda, et ootamatult, sest nad ju andsid endast Instagrami kaudu märku. Mõned meetrid enne majani jõudmist. Jah, ei saa tõesti öelda, et mind ei oleks hoiatatud.

Ja mina kodus veel mõtlesin, et miks see Marek koristama hakkas, et las olla täna...küll homme koristame. Ja et miks ta tibake pahane oli, et ma seekord olin pesu pesumasinast välja võtnud ja restile kuivama pannud. Üheksal juhul kümnest ma seda ei tee. Ta oli pahane, et külaliste tulekuks resti ära panna ei saanud;)

Järgmisel aastal ma tean märke jälgida ja hoian ka Instagrami kogu aeg lahti. Ning kindluse mõttes panen sünnipäeva puhu ikka pidukleidi selga. You can never be overdressed;) 

Mis meil siis muud üle jäi, kui šampused lahti korkida ja tähistada. Tähistada, et ma nüüd olen 33-aastane.
Kui me Marekiga seitse aastat tagasi tutvusime, oli tema 33. Nii noor, ütlesid nad. Mulle ütlevad nad, et hakkan vanaks saama. Võta sa siis kinni, olen ma nüüd noor või vana. Noh ega sel vahet pole, peaasi, et ikka imekaunis.

Ma olen leppinud teadmisega, et maailm ei keerle vaid ümber minu. Aitäh, kallid sõbrad ja sugulased, et te ühel päeval aastas siiski lasete mul teisiti uskuda. Nagu väike eluvale, et mind õnnelikuks teha;) Sest teate ju küll, et "võttes keskpäraselt inimeselt ära tema eluvale, hävib ka tema lootus õnnele" 
Ja sellepärast ongi nii nagu igal aastal - päeva lõpuks veendun ma selles, et sünnipäev on üks hea asi. Tegelikult ju ongi. Statistika näitab, et mida rohkem sünnipäevi, seda kauem elad.