Kunagi keegi kirjutas mulle ühe kommentaari stiilis, et kallis Eveliis, neid lastemoepühapäevade postitusi on nii igav lugeda, et nendes polevat vingumist ja see polevat üldse mina. Mul on muidugi kahju, et ma ei oska oska sõnadega edasi anda kui toredad need üritused on ja millise positiivse laengu need annavad ning võib-olla olen ma lõhestunud isiksus, kuid need Moepühapäevad lastega on osake minust. See osake, mis paneb mind aru saama, mis elus oluline on. Lapsed, perekond, ühiselt veedetud aeg, pühapäevahommikused pannkoogid...
Kalamaja Printsessil, kes meil sel Moepühapäeval külas käis, on õnnestunud kõik see panna oma kollektsiooni. "
Kalamaja Printsess on tavaline tüdruk. Ainult, et ta on täielik printsess. Ja see et ta Kalamajas elab, ei tähenda, et ta mingi boheem oleks. Vastupidi, ta on kõige asjalikum ja iseteadlikum tüdruk siinkandis!"
Ma olen ammu otsinud motivatsiooni kaalulangetamiseks. Täna ma selle leidsin. Ma tahan ka nendesse riietesse mahtuda. Need on ilma igasugu liialduseta imelised. Kahjuks on mul muidugi tunne, et vaid kaalulangetamisest ei aita ja ma peaksin pöörduma näiteks Viplala poole. Äkki temal õnnestuks mind väikeseks tinistada. Esimest korda elus tahan ma ka printsess olla. Kalamaja või Ussipesa printsess. Vahet ei ole. Ma tahan neid riideid kanda!
Ja lisaks kõigele muule olen ma kade ka. Ma ei tea ühtegi inimest, kellele Karin Rask ei meeldiks. Aga selles pole muidugi ka midagi imekspandavat. Ta on nii armas ja ilus ja tore nagu ta tundub läbi ajakirjade ja teleekraani. Mul on tunne, et ta ise ongi Kalamaja Printsess. Temaga tutvumine pani mind uskuma, et inimesed siiski ON ilusad ja head. Kalamaja Printsess igatahes on!
Suur tänu ka
Bebee.ee-le, kes meie Moepühapäeva täna veelgi lõbusamaks muutis. Mul on suur rõõm ja au selliseid inimesi tunda.
PS:Ida ei saanud küll modellina/printsessina moedemmil osaleda, kuid tema garderoobis on uus printsessilik riideese. Ma homme näitan.
