Friday, October 7, 2011

Muutused

Ma olen viimasel ajal olnud negatiivne ja rahulolematu. Õhtul piparmünditeed juues mõtlesin ma, et aitab! See ei vii mitte kuhugi ega muuda midagi. Paremuse poole. Rikub vaid mu tuju. Jah, põhjusi virisemiseks ja rahulolematuseks leiab ja jätkub alati. Alati. Kuid ma otsustasin, et püüan keskenduda asjadele, mis on head. Ja mind õnnelikuks teevad. Sest mul on ka piisavalt põhjusi, et rahul olla. Ilus kodu. Hea mees. Töö, mis mulle meeldib. Perekond. Sõbrad. Seda ei olegi ju vähe?
On asju, mida ei saa muuta, kuid on ka asju, mida saab muuta. Ma alustan iseendast. Olen rohkem kui täiuslik. Ainukordne. Ekslik. Uudishimulik. Alati kirglik oma avastustes ja unistustes.

Wednesday, October 5, 2011

Kirjad ehk soovitusi naistele & meestele

1. Kuidas mehelt raha küsida:

Kallis Abikaasa,

Tahtsin sulle öelda, et oled kõige parem mees maailmas.

Ja ühtlasi tuletan sulle meelde, et mu jalad vajavad kohutaval kombel pediküüri:)

Toimis. Hästi.


2. Kuidas naisele kirja kirjutada:

Naine tuleb koju ja vaatab, et meest pole kodus. Leiab eest mingi paberitüki, mille peal on kriips. Naine ootab niimoodi kaks päeva meest. Alles kolmandal päeval tuleb mees koju. Naine kohe pärima, et kus sa olid ma ju muretsesin, miks sa ei öelnud, kuhu sa lähed?! Mees sellepeale: Ma ju jätsin sulle kirja! Naine vastu: Paberitükk, mille peale oli tõmmatud mingi jutt!! Mees jäi endale kindlaks ja lausus: Seal oli selgelt kirjas: JOON!

Ei tea, kuidas toimib. Eks ma annan teada, kui Janek kunagi mulle sellise südantsoojendava ja informatiivse kirjakese peaks lauale jätma.

Tuesday, October 4, 2011

101 asja, mis mind õnnelikuks teevad

1. Päike
2. "Janek"
3. Perekond
4. Tulbid
5. Hommikusöök voodis
6. „Kaks ja pool meest“-maraton
7. Kim Crawford Marlborough Savignion Blanc & hea põhjus selle avamiseks
8. Vürtsikad toidud
9. Tiheda vihmasaju/ tormise ilma nautimine aknast (soojas toas)
10. Autojuhilubade olemasolu
11. Kellad (nii fake kui päris, töötavad kui mittetöötavad)
12. Pestud toapõrand
13. Väljas kuivanud pesu lõhn
14. Reisilt koju tagasi jõudmine
15. Piparkoogilõhn
16. Lotovõit (teoreetiliselt)
17. Sümbolid /märgid(nende märkamine, mõistmine, seletamine)
18. Tööalased kordaminekud
19. Kui kellelgi, kellest ma hoolin, hästi läheb
20. Kui ma suudan kedagi üllatada, rõõmustada, naerma, nutma panna. Nutma ikka õnnest.
21. LILLED -sügislilled, kevadlilled, suvelilled, potililled, mõnikord isegi kunstlilled
22. Küünlavalgus
23. Tillukesed, aga südamest tulnud kingitused/üllatused
24. Võimalus reisile minna
25. Kingad

26. Kui mul midagi oma kätega tehtut õnnestub (nt lambikuppel, marineeritud kõrvitsad)
27. Kukeseenekaste ja värske kartul
28. Komplimendid (stiilis „üleõppinud kusntikuhingega tibi“)
29. Hea kontserdielamus
30. Hea teatrielamus
31. Aplaus etenduse lõpus
32. Kui raamatu müüginumbrid panevad naeratama
33. Kui mind ärgates ootab juba veidike jahtunud kohv
34. Head sõbrad
35. Kiri postkastis, va Maksuamet, Swedbank, Eesti Energia
36. Jõulukaardid postkastis, mitte meilboksis
37. Õhtusöögi valmistamine, söömine, hea vein
38. Fotoalbumites sobramine ja meenutamine
39. Päikeselised sügisilmad
40. Kevad
41. Lume sulamine
42. Puhkus Prangli saarel
43. See, kui mul enne palgapäeva raha on
44. Kui koeratoit ei saa täpselt enne palgapäeva otsa
45. Pestud aknad
46. Sooja vihma käes jalutamine (jalutuskäigud üleüldse)
47. Piknik rannas
48. Kirjutamine
49. Luule
50. SPA külastused
51. Käest kinni hoidmine
52. Õnnepisarad
53. Hea raamat
54. Soe pleed külmal päeval
55. Kutsikad/kassipojad
55. Mälestused lapsepõlvest
56. Ussipesa loompere (Skype, Orkut, Hugo)
57. Naljakad ja/või inspireerivad tsitaadid
58. Ideedetulv (nii et magama ei saa jääda)
59. Loomingulisus ja nägemused (need sellised, kui korraga torkab pähe uus tekst või pildid, kuidas midagi välja peab nägema, välja tulema, võiks olla, peaks olema)
60. Kunst IGAL KUJUL (kunstinäitused, maalid, raamatud, pildid, fotod)

61. Kaisus olemine(teleka ees diivanil)
62. TÕELISELT sügav uni (nii et ei ärka öösel sada korda ja IGA krõpsu peale)
63. Väljapuhanud olek
64. Suvepuhkus ilusate ilmadega
65. Ootamatud rahasüstid
66. Lobisemine (natuke naiselikku klatši ka kui lõpuni aus olla)
67. Must huumor
68. Inimesed, kel on minuga sarnane huumorimeel ja kes saavad mu naljadest aru
69. Elurõõmsad ja vaimukad inimesed, nendega ühes seltskonnas olemine
70. Mõned pisikesed lapsed
71. Suure pizza söömine ilma noa ja kahvlita
72. Sushi
73. Isikupärased kõrvarõngad
74. Üleüldse ehted
75. Sädelevad asjad
76. Värsked (st pestud, õues kuivanud ja triigitud) voodilinad
77. Ärkamine ilma äratuskellata & aja peale
78. Kui välk ja müristamine kaugelt mööda läheb
79. Head kombed
80. Stiilipeod (Vist. Kui kõik kaasa lähevad ideega)
81. Uued teadmised
82. Makstud arved
83. Osturetked (ma ei tea ühtegi naist, keda „mõttetu raharaiskamine“ aeg-ajalt õnnelikuks ei teeks!)
84. Teadmine, et olen enda eest seisnud
85. Uus soeng (mis mulle meeldib ja sobib ning mida ei pea HULLULT föönitama, koolutama, kuivatama)
86. Pikad nädalavahetused/pühad
87. Versace Crystal Noir
88. Teadmine, et keegi ei saa minult ära võtta mulle olulisi saavutusi (kasvõi pisikesi nagu Lauristini aines A saamine)
89. Võlgade ja laenudeta elamine (teoreetiliselt)
90. „Jah“ vastus kui olen eeldanud/kartnud eitavat vastust
91. Ootamatu boonus tööl
92. Kodu sisustamine/värskendamine
93. Elisabeth Arden Green Tea & Honeydrops kehakreem
94. Väiksed elektriarved
95. Mugavad ja hästiistuvad teksad
96. Ilutulestiku vaatamine
97. Vannis vedelemine (vannivahu sees, küünlavalgel, kuumas kuumas kuumas vees nii kaua et varbad ja sõrmed tõmbavad krimpsu)
98. Kellegi aitamine, toetamine raskes olukorras, probleemi lahendamisel
99. Issey Miyake L’eau D’Issey meeste- ja naistelõhn
100. Parmesan & hallitusjuust (mida haisvam seda parem)
101. Teadmine, et olen armastatud

Heily list'iga võid tutvuda siit: Hea list on. Eriti 16.punkt!

Monday, October 3, 2011

Tuhkatriinu

Ma olin plaaninud nädalavahetusel lihtsalt logeleda ja ehk natuke kirjutada, kuid kui vaja oli põrandad pesta ja üleüldse maja koristada, pesu pesta ja triikida, kõrvitsat marineerida, taara ära viia, siis ei tulnud logelemisest midagi välja. Ja et mul kindlasti tegemistest puudust ei tuleks, sain ma veel Janekilt sooja soovituse õunad puu otsast ja alt ära korjata. Alles siis kui pühapäeva õhtuks kõik toimetused olid tehtud, sain ma lubada endale natuke logelemist ja mani-pediküürimist. Ah ei, enne seda tuli söök ka valmis teha. Nagu Tuhkatriinu. Kusjuures isegi mu prints saabus pühapäeva õhtul koju valgel hobusel, mis oli tänapäevaselt Priuse kuju võtnud.

Nagu arvata oligi, ei suutnud ma oma käsi lambikuplist eemale hoida ja pidin otseloomulikult katsetama, kas saan ise hakkama. Kartsin küll, aga kannatust ka ei olnud Janekit oodata. Ja nii veider kui see ka pole, hakkama sain:
Teisest pallist ei tulnud aga seevastu midagi välja, sest nagu ma hiljem taipasin olin ma tapeediliimi asemel kasutanud tapeedieemaldajat. Või meisterdasin ma midagi vahvat? Või äkki on see lausa kunst?

Edasi võtsin ma julguse kokku ja otsustasin kõrvitsa kallale asuda. Oleks ma teadnud, et see nii lihtne on, oleks teise kõrvitsa võinud ka ära tükeldada. Kõige raskem kogu asja juures oli kõrvitsakoorest jagu saamine. Ilmselt oleks kõige lihtsamini asja ära ajanud saag.

Skype pidi muidugi ninapidi juures passima, sest võib ju juhtuda, et tegu on tema maitse järgi toiduga ja siis ei tasu igaks juhuks kaugel olla.

Tulemusega jäin ma aga niivõrd rahule, et ei suutnud ise ka uskuda. Päriselt ka!

Edasi tuli abikaasa soojal soovitusel õunad ära korjata. Et neid sai nii palju, et isegi Janek ei suudaks nii palju õunakooke endale sisse ajada, otsustasin ma veidike eksperimenteerida. Ma ei teagi, kas tulemus on pigem söök või sisekujunduselement:


Ja nagu näha on Skype ikka alati läheduses kui ma köögis askeldan. Kes teab, äkki antakse midagi:)

Kõige lõpuks nädalavahetuse kõige raskem osa. 101-asja-nimekirja 88. punkt - kannan kodutöid tehes pidulikke riideid.
Algul panin kingad ka jalga, aga pärast esimeste triiksärkide triikimist lõid mu jalad tuld välja. Ma ei saa aru, kuidas nad filmides sellega hakkama saavad. Kodutöid ei ole võimalik teha kõrgetel kontsadel!
Niipalju sohki tegin veel, et poodi minekuks tõmbasin kleidile seeliku peale, sest kell kümme pühapäeva hommikul tundus ikka väga imelik minna poodi piima ja kassitoitu ostma pidulikus riietuses. Ma olen ilma häbenemata käinud poes kummikute, jou-jou-pükste ja pesemata peaga, kuid pidukleit oli siiski veidike liig. Hea, et ma ei otsustanud seda punkti täita laupäeval, sest ma kujutan ette, et taaraautomaadi juures oleksin ma eriliset koomiline tundunud. Võib-olla oleks mind lausa hullumajja pistetud. Ma ütlen ausalt, et pidulikes riietes kodutööde tegemine oli isegi kõrvitsakoorest läbi murdmisest raskem. Jube tüütu. Ausalt. Aga tehtud sai!

Logelemisest ei tulnud suurt midagi välja. Ega ka kirjutamisest. Martini 2. osa jaoks jõudsin vaid ühe peatükki kirjutada. Siis sai jõud otsa.

Friday, September 30, 2011

Uus lambikuppel - tehtud!


Või noh põhimõtteliselt tehtud. Nüüd on see veel vaja mõõtu lõigata ja lambijalale sobitada. Ja kuna Janek seda eile ei teinud ning jätab mind õhtul kääride ja palliga üksipäi, siis ma igaks juhuks näitan ära, et 101-listi 53. sai täidetud. Kuni ma kääride ja kärsitu iseloomuga selle enne lõplikku valmimist pekki keerasin:)
Loomulikult võiksin ma igaks juhuks oodata, kuni Janek koju tuleb ja selle õigesse mõõtu lõikab. Aga ma tunnen ennast. Ma tean, et mu näpud hakkavad sügelema. Ja ma kohe pean proovima.
Tõenäosus, et ma hakkama saan on 50-50-90!
(aga punkti 54. saan ma siiski maha tõmmata, isegi kui kuppel untsu läheb või? Ma ju meisterdasin midagi vahvat. Keegi ei öelnud, et see peab praktiline ja kasutuskõlblik tulema.)

Kompliment?


Vaatasime telekat. Räägiti mingist kunstnikust või muusikust või kirjanikust või ma ei mäleta kellest.
"Kes see on?" küsis hr Abikaasa minult.
"Mina ei tea," kehitasin ma õlgu.
"Kuidas nii, et sina ei tea," tegi Janek suured silmad.
"Miks mina peaksin teadma?" imestasin mina.
"Noh, sa peaks ju selliseid asju teadma, oled meil selline veidike üleõppinud kunstnikuhingega tibi."
"Ahah," vastasin mina ja jäin mõtlema, kas see oli kompliment või peaksin ma solvunud olema. Siiamaani mõtlen.

Thursday, September 29, 2011

Hainn-hoinn i bainn


Istusime õhtusöögilaua taga kui ma palusin Janekil ühtäkki öelda "hainn-hoinn i bann" nii et keel oleks vastu suulage, esihammastest kahe cm kaugusel. Tulemuseks oli väga pehme n-ga naljakas lalin. Edasi palusin ma tal öelda sõna "banaan", nii et rõhk oleks esimesel silbil ja n oleks samamoodi pehme. Janek kordas.
"Aga miks sellised veidrad häälitsused?" küsis Janek pärast neljandat korda "BA-nnann" korrates.
"Üks norra dialekt on selline," vastasin ma "mul on klient sealt kandist ja mind ajab iga kord naerma kui ta räägib."

Ülejäänud õhtu möödus eesti keelt samamoodi väänates.

Mulle tuli meelde kui ma Trondheimi praktikale sattusin ja olin hirmul, et ma ei saa kindlasti sõnagi aru, mida sealsed inimesed mulle rääkida püüavad. Ma olin harjunud "tavapärase" norra keelega, Lillehammeri dialektiga (mitte et ma ise sellest aru saaks, aga väidetavalt rääkivat ma ikka sama murrakut) ja nüüd ühtäkki ootas mind ees kaks nädalat maailmas, kus räägiti trønderskit.

Trøndersk meenutab ristsugutist norra keelest ja lapselalinast ning mind hirmutati, et Trondheimi "sisse sulamiseks" on kõige olulisem komponent kohaliku keele oskamine, mis erineb tavapärasest bokmål’ist nagu öö ja päev. Ma võdistasin õlgu.
Näiteks selle asemel, et normaalse inimese kombel kirjutada jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær, kirjutavad nemad „Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr”*.

Hääldusest ei hakka ma parem rääkimagi! L- ja N- häälikud on selles murdes nii pehmed, et minu bokmål'i ja teisi mulle arusaadavaid murrakuid rääkivad sõbrad soovitasid mul keele esihammastest kahe sentimeetri kaugusele suulae külge kinni kleepida ja siis 2000 korda järjest
«hainn-hoinn i bainn» korrata. Vaid nii pidavat ma õige häälduse suhu saama. Kui l ja n selged, tuleb juurde intonatsioon ja meeles tuleb pidada, et rõhk on üldjuhul sõna esimesel silbil. Algajatele nagu mina soovitatati harjutada sõna ”banaan” peal ning kui ”BA-nnann” selge on, tasub edasi minna raskemate sõnade nagu ”puppilla” juurde. Ärge unustage lisaks rõhule esimesel silbil ka pehmet l-häälikut!

Ainuke asi, mis mulle trønderski kohta koheselt meelde jäi, oli see, et kõik laused, välja arvatud küsilaused, pidid lõppema lühendiga ”sjø”**. Ehk teisis
õnu selle asemel, et lihtsalt öelda, ma olen Eestist, jeg er fra Estland, tuli kindlasti öelda jeg er fra Estland sjø!

Kõige tipuks tehti mulle selgeks, et isegi kui ma olen trønderite häälduse kuidagi endale selgeks saanud ja tean, et „ikke“*** asemel ütlevad nemad „itsjhe“, siis sellest ei pidavat mingit kasu olema. Lisaks kõigele muule olevat nad ka oma sõnavara välja mõelnud.
Õnneks rääkis suurem osa kontorist mulle harjumuspärases bokmål’is ning vestlused stiilis «Æ, æ e i A æ å»**** jäid minu suureks kergenduseks olemata.
V
aid mõne üksiku inimesega suheldes pidin ma pingsalt kõrvu teritama ja nendega kaasa mõtlema, et aru saada, millest nad rääkisid, sest minu treenimata kõrvale tundus see aeg-ajalt tõesti nagu oleks keegi lihtsalt kõik vokaalid ühte ritta seadnud – a,e,i,o,ä, ü,ö, mis otseloomulikult tähendas midagi nagu „mul on laps haige“ või „kas sul on see aruanne juba valmis“.
Paar korda sattusin ma niimoodi isegi rumalasse olukorda ja noogutasin vokaalijada lõppedes seal, kus tegelikult oleksin pidanud pead raputama. Aga ma ei olnud suuteline kogu aeg oma mõistust teritama, et neist aru saada.


* jeg skal dra i skogen for å se etter juletrær = Æ ska fårrå oppi skoja fer å sjå ætti jultr – eesti keeles ”toon metsast kuuse”, esimene variant bokmål’is, teine trønderskis;

**sjø – lühend ”skjønner du’st” – eesti keeles ”saad sa aru”


***ikke = mitte

****keeleline nali, kus trønderi koolipoistelt küsitakse, mis klassis nad käivad. ” Æ e i A,” (Jeg er i A – mina olen A klassis) vastab üks. ”Aga sina?” küsitakse teiselt. ”Æ, æ e i A æ å,“ (häälduse järgi "ääeiaäoo" Jeg er i A også – ma käin ka A klassis ) vastab teine.

*****
Selgitus illustratsiooni kohta: trønderi pidavat ära tundma riietuse järgi. Neil olevat kombeks kanda nahkveste ja valgetesse froteesokkidesse topitud teksasid ning sinna juurde musti mokassiine. Ja kõik nad on sünnist saati vuntsidega. Trønderite kaitseks pean ma ütlema, et oma kahenädalase Trondheimi praktika jooksul ei kohtanud ma ühtegi eelpooltoodud kirjeldusele vastavat inimest. Ilmselt liikusin ma vales seltskonnas;)