Kandideerimise tagasiside

Mutrike sai täna kirja:
"Lugupeetud kandideerija,täname Teid telefoni intervjuu eest seosed kandideerimisega .....ametikohale. Konkurss antud ametikohale oli tihe ning laekunud avalduste seas oli palju tugevaid kandidaate. Seetõttu valisime järgmisesse vooru välja need, kes läbiviidud intervjuu põhjal enim püstitatud nõuetele vastasid.
Täname kandideerimast ja soovime Teile kõike head edaspidiseks!"

Muidu vastus nagu ikka - Mutrike on neid ennegi saanud...aga MUTRIKESEGA EI OLE KEEGI TELEFONIINTERVJUUD LÄBI VIINUD:D

Mugavuse võlud

Perekond Mutrikesed on nii imelikud. Käisid eile külas, sõid ja jõid, vaatasid telekat ja arutasid, et oleks ikka tahtnud küll Metallica kontserdile minna, et oleks ikka täitsa vahva olnud. Pool tundi hiljem helises telefon: "Kuulge, mul on kaks VIP piletit Metallica kontserdile, kas keegi ei taha minna? Annaks oma piletid ära, niisama." Kõik istusid edasi. Ei mingit emotsiooni. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Telefon helises uuesti.
"Noh, kas läheb keegi?"
Arutelu laua ümber algas uuesti. Mutrikese onu ei olnud huvitatud. Onunaine ka mitte: "Ei, mulle ei meeldi selline muusika." Onupoeg ka mitte. "Mine ikka, mine ikka, elamuse pärastki!" sundisid kõik onupoega.
"Issand jumal, mitu korda ma pean ütlema, et mulle ei meeldi see muusika!"
"Maria ja Janek, aga minge teie!"
Perekond Mutrikesed vaatasid telekat edasi:" Ei tea, ei viitsi nagu. Oleks natuke rohkem ette teadnud, siis ehk..."
Kogu arutelu (loe: onupoja sundimine, et mine ikka) kestis umbes kaks tundi. Olgu öeldud, et nii pakutavad piletid kui kontsert olid perekond Mutrikestest 15 minuti kaugusel.
Kaks tundi hiljem andis Mutrikese onupoeg piletid ära oma sõbrannadele.
Hilisõhtul koju jõudes ütles Mutrike oma Abikaasale:"Ah, tegelt oleks ju võinud minna..."
Mutrikese Abikaasa kehitas vaid õlgu.

Selle kõige nimi on lihtsalt MUGAVUS.

Minu Barbie-roosa maailm

Johanna Maria Prangel ei proovigi oma raamatus „Kas see on rumal” olla muud kui päevikukirjutaja. Uinutava teksti elustamiseks on sisse toodud küll kursiivi, küll paksendust ja suuri tähti. Peatükid on pealkirjastatud (tõenäoliselt) tsitaadikogumikest võetud lausetega ja kohe alguses on sõnastatud õnne mõiste. Kui lugejal võib tekkida mulje, et tegemist on lõikava irooniaga, siis tasub põigata korraks autori blogisse, kust vaatab vastu seesama Barbie-roosa maailm, ja ei jäägi muud üle kui õlgu kehitada.
(Sirp, 16.04.2010)

Harrastuskirjanik?

Hakkasin täna mõtlema, et mis asi on harrastuskirjanik. Ühe toetuse taotlemise vastuseks sain, et "toetust ei saa harrastuskirjanikud". Aga kuidas saada "päris" kirjanikuks? Mis eristab "päris" kirjanikku harrastuskirjanikust?

Ökovanaema kaaned

Tänase varahommikuse trükikojas käigu tulemus on selline:)

Enne homse tööpäeva algust...

... nii kella kuue paiku varahommikul, kui normaalsed inimsed veel magavad, olen uuesti trükikojas, et "Ökovanaema" üle vaadata, lisada viimased pildid ja mõned muudatused ja...
loodetavasti jõuame emadepäevaks poodi:)

Moodne külaelu kaante vahele

Aga siiski midagi positiivset ka. Mutrike hakkas kirjutama oma neljandat teost, mis räägib külaelanike omavahelistest suhetest, natuke perekondlikest suhetest, perekonnast, kes kolis masu tõttu linnast maale, algul seda häbenes ja püüdis näidata end teistest paremana, tähtsama, rikkama ja olulisemana.
Hiljem muutis ta oma suhtumist ja tahtis oma maale ehitada krossiraja, et saaks tegeleda hobiga ja teistelegi pakkuda vabaajaveetmise võimalust. Sellest sai aga alguse sõda külaelanikega. Ja kõike muud ka. Ühesõnaga selline moodne külaelu. Materjali on Mutrikesel palju, sest materjali on Mutrike kogunud siit ja sealt ja igalt poolt ning nädalavahetusega kirjutas ära esimesed 25 lk. Diktofonilt kirjutas maha dialoogi 14 lk. Naabritelt kogus 20lk materjali tülist naabritega. Protüüpe on palju. Osadega loodab Mutrike veel lähemalt suhelda, et nende vaateid ja hoiakuid paremini mõista.
Mutrike ise loodab, et suudab sellest oma esimese ÜHISKONNAKRIITILISE teose valmis kirjutada.