APLAUS

Mõnikord on selline tunne, et mõni inimene kohe justkui teab, kuna Mutrike vajab positiivset emotsiooni. Mutrike oli just lõpetanud Tähtsa Ja Targa Inimese monoloogi kuulamise (ennast roheliseks vihastanud, lahkumisavaldusele mõelnud jne) kui avastas oma meilboksist meili pealkirjaga "APLODEERIN". Mõni naljakiri või midagi muud sarnast, mõtles Mutrike, kui seda avas. Aga naer kulukski selleks hetkeks ära. Selgus, et hoopis üks "muti" (ta ise kasutas seda sõna enda kohta) oli raamatut lugenud ja aplodeeris Mutrikesele. Mutrikesele?! Kuidas ta sai teada, et Mutrikesele meeldib aplausi heli, Mutrike naudib aplodeerimist ja Mutrike on alati mõelnud, kuna (KUI üldse) saabub päev, mil keegi aplodeerib Mutrikesele:

"Lugesin su raamatu läbi. Ja ma naeris ja hoidsin põidlaid, kirjutasin mingeid ütlusi üles, et need võtta oleks jne jne,
No reaalne elu. Kust sa kõike mäletad? Kõik need kirjad ja telefonid.
Mulle tulid need nüüd meelde.
Ma olen sulle VEINI SEES, mitte nii nagu see TÕELINE M.........., kes läbi seina läks. Ma olen skorpion ja ma lähen nii hullult põlema.
Aga äkki ka mu vanus, mis ajab kettasse. Kasutan ka zargooni.
Mul siirale hea meel, et selle blondi tuka all on mõtlev inimene. Seda nägin ma seal välismaa firmas, kui suga rääkisn.

Kallis ja tubli laps.

Minagi tahaksin sellist naisteklubi, kus mõtlevate inimestega rääkida saaks. Sest vahel mõtlen, et ma hullun mingit ajukääbiku juttu kuuldes. ( aga ma õppisin olema kaval ja hiilin nõmedike juurset minema. Kuid ükskord oli nii, et ma tegin omi asju ja mind kutsuti, aga ma ei suutnud kohe minna ja ühmasin vastu ja siis TÕSTETI HÄÄLT, kuidas ma julgesin. ) Issanda loomaaed on suur.

Aga tädi Heljule panen küünla ja austan su vanaema. Jumal kui hea, et sa aega ei raisanud tikkimisele. Su mees võtab sind sellisena , nagu sa oled.

Aitäh veelkord raamatu eest.

PS JA need tatraveskid. Issand, mul sama lugu, aga mees oli selline ( hingelt vist vastik naine - transvestiit noh( äkki kandis kodus naisterõivaid salaja. Oleks pidanud luurama minema )....... APPI..... ma taoks neile kuskile.....tead.
MA lausa andsin sõbrannale lugeda...... et vaata , sama asi siin..... Neid nimetatakse manipuleerijateks ..........
Aga neid karistab jumal, usu mind..... No mingi õiglus ju peab maamuna peal olema. Lihtsalt neile ei tohi anda endale külge puukida ja vampiiritseda. Küüslauk käekotti või tasku panna. Proovi, see töötab. Mine juurde ja seisa - vaata kuidas väänleb. ICICIICICIIC"

"Muti" on Mutrikese tänase päeva päikesekiir!

Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha vol 3

Pühapäeva hommik majade-switch nädalavahetusel algas idülliliselt. Mutrike nautis nagu ikka pühapäeviti "Lastega kodus" sarja ja Mutrikese Abikaasa sai kaks tundi Playstationit mängida, ilma et naine oleks sellele tegevusele viltu vaadanud.
Kella poole kaheteistkümneks arvas Mutrike, et nad jõuavad Casa De La Ihastesse pannkooke sööma. Siis kohvikust läbi, Seera juurest läbi ja vaikselt kodupoole.
Ilus plaan.
Kella kaheteist paiku läks Mutrike vaatama, et kaua see mees siis ometi väljas suitsetab ja lund roogib. Täitsa lolliks läinud, sattus lumekoristamisega hoogu, mõtles Mutrike. Selgus, et Mutrikese Abikaasa ei olnud üldse mitte lolliks läinud, vaid kaevas neile väljapääsuteed. Sahk oli tillukese põiktänava teeotsale lükanud sellised vallid, et polnud lootustki, et Ruudolf sealt oma jõuga välja veaks. Niisiis Mutrike ootas, kuni Abikaasa kaevas. Igav hakkas ka natuke. ja ema juures pannkoogid ootasid. Soojad.
Kella ühe paiku helistasid metsast "noored" - Hugo oli nad üle kavaldanud ja plehku pannud, pruudi juurde jälle. Mutrike vandus koera maapõhja, sest see tähendas kibekiiret tagasiliikumist Tallinna suunas, et koer ikka valges kätte saada. Selleks ajaks ei olnud lumesahk veel öise lumetormi tagajärgi metsas likvideerinud ja polnud ju kindel, kas koerale lasteaeda järgi minek toimuks autoga ja kiiresti või jälle Arno-Teele moodi jala. Selle viimase peale ei tahtnud Mutrike isegi mitte mõelda.

Ema juures kibekiirelt pannkoogid manustatud, hakkasid Mutrikesed end kodu poole sättima. Vahepeatusena oli vaja ka vanaema maale peika juurde viia. Kell tiksus hirmuäratavalt kahe poole. "Kuule, anna andeks, aga Seera juurde mineku peame küll vahele jätma," otsustas Mutrikese Abikaasa. Mis Mutrikesel üle jäi, kui nõustuda:"Nojah, ta on ju tegelikult juba harjunud, et minu lubadusi ei saa uskuda..."
Mutrikese Abikaasa veel naeris, et usu, ühel ilusal päeval ta teeb sulle selle tagasi. Mutrike ei usu seda. Seera on sõnapidaja sõbranna, mitte nagu Mutrike:D (Onju?)

Kella kuueks olid Mutrikesed jõudnud naabri teeotsani. Jumal tänatud, see oli lahti lükatud. Ei mingit hämarduvas metsas jalgsi romantikat! Kell 18:10 oli Hugo kenasti sõimest ära toodud, naabrite ees vabandatud ja perekond Mutrikesed keerasid auto ringi, et...

...tagurdada lumevalli. Mutrikese Abikaasa oli tige kui vanakuri, sisises nagu valge hiir. "Lähme palume naabrid appi, me ei saa siit ise välja," tegi Mutrike enda arvates üsna hea ettepaneku. "Teised on saunas, me ei lähe neid segama," vihastas Mutrikese Abikaasa.
"No kas äkki on labidast abi, ma lähen küsin?" pakkus Mutrike arglikult.
"Midagi ei ole vaja," sisises Abikaasa, "kuradi koer selline."
"Mis ma siis tegema pean, et aidata," uuris Mutrike.
"MIDAGI. Mine istu autosse ja ära sega!" lärmas Mutrikese Abikaasa ja viskus põlvili lumehange ning hakkas kätega auto alt lund ära kratsima.
"On ikka loll," mõtles Mutrike, aga ei öelnud midagi. Õigemini ei öelnud seda, vaid porises hoopis:"Mis sa minu peale tige oled, ega mina valli ei tagurdanud. Ostsid load vä?"
Mutrikese Abikaasa vaid sisises ja kratsis auto alt lund edasi.

Perekond Mutrikesed oleksidki naabrite hoovi jäänud, kui abivalmid naabrid poleks hommikumantlite väel appi tulnud. Ühise nõu ja jõuga said Mutrikesed umbes pool tundi hiljem hangest välja.
Perekond Mutrikesed vabandasid ette ja taha, nii koera kui auto pärast. Naabrid olid mõistvad, ütlesid, et pole hullu, see on juba nii tavaline, et koer külas käib.
Ju teil on ikka nii atraktiivne emane koer, et Hugo kohe kuidagi kodus ei püsi, arvas Mutrike, mille peale sai naabrilt hoopis üllatava vastuse:
"Oh, ei, ega ta siin koera pärast käi, koerad ei saagi omavahel niiväga läbi, ta käib meil lastega mängimas!"
Ah sinna oli siis see koer maetud. Mutrike arvas kohe, et ei saa olla tõsi, et tema metroseksuaalne koer ühe emase koera pärast läbi kahemeetriste lumevallide tormaks.
Või tema käib lastega mängimas.
"Ah teil polegi lapsi," imestas naaber, "oi no siis ei ole midagi muud kui...lapsed majja!"
Jälle need lapsed! Ei tea, kust need lapsed võetakse?

Kodus tagasi olid Mutrikesed kella seitsmeks. Mutrike jõi ära ülejäänud pooliku (külakostiks ostetud) märjukese ja keeras end diivanile kerra. Ja kustus.

Nii lõppeski Mutrikese romantiline nädalavahetus piduliku õhtusöögi ja laupäevase saunaskäiguga. Positiivne kogu loo juures oli, et Tartust tuli Mutrike ära suure toidukotiga ja koju jõudes oli Tilluke Delisa terve maja tolmuimejaga üle pühkinud. Sellised külalised Mutrikesele meeldivad...

ps: Täna hommikul luges Mutrike Hugole sõnad peale, kui hommikul ta õue lasi: "Ära siis ära jookse, ole hea koer!" Viis minutit hiljem olid lumes vaid jäljed. Koera ei kusagil. Jälle lasteaeda jooksnud.
Naabrite ees on juba piinlik, mis nad küll mõelda võivad. Viimane kord küsisid, et kas te ei elagi praegu siin. Nüüd nad kindlasti arvavad, et Mutrikesed hoiavad oma koera külmas ja näljas. Näeb ju teine nii niru välja.
Tore koer. Ilus aga loll.
Kuid kaelarihm on tal popp - Hugo Boss ikkagi:D

Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha vol 2

Laupäeva hommikul ärkas Mutrike rahulolevalt ja tundus, et puhanuna. Perekond Mutrikesed ajasid pärast väikest kohvitassi kargu alla ja vedasid end Mutrikese Ema poole, lootuses süüa saada. Mutrike oleks pidanud aga teadma, et vabal päeval ja nii hilja kui kell 11 on Mutrikese Ema shopingul. Mutrikesel tuli hiilgav mõte Ema ja Vanaemaga ühineda, vedada neid kaltsukatesse, kuhu Mutrike muidu ei satu. Emal ja Vanaemal läksid ka Mutrikese mõttest silmad särama. Muidugi lähme, noogutasid kolm pead korraga. Mutrikese Abikaasal ei jäänud muud, kui kaasa lonkida.

Mida kell edasi, seda tigedamaks Mutrikese Abikaasa muutus - Mutrike oli unustanud, et kella kaheks polnud mees ikka veel midagi süüa saanud. Näljane mees on tige mees! Vanaemal hakkas Mutrikese Abikaasast hale ja ta otsustas lapse ja lapselapsed sööma viia.
Nüüd oli Mutrikese Abikaasa meel hea, aga mida aeg edasi seda rohkem hakkas Mutrike ära närtsima. Külm hakkas ka. Silmad valutasid. Väsimus tekkis. Ja külm, külm, külm oli. Casa De La Ihastes keeras Mutrike end kamina ette kerra nagu kass ja nõudis vanaemalt villaseid sokke. Villased sokid jalas ja kaminasoe naha vahel, oli mõne aja pärast aeg minna Mutrikese õe poole.
(Mutrike ja Tilluke Delisa olid ju otsustanud nädalavahetuseks majad ära vahetada, kuna Mutrike pidi reedel niikuinii Tartus Seera pool olema ja "noored" tahtsid omaette metsas olla).
Mutrikese Abikaasal oli plaan Kerle koos Mehega külla kutsuda, et mehed lähevad sauna ja naised klatSivad, vaatavad filme ja joovad veini. Ilus plaan.
Selleks ajaks kui perekond Mutrikesed õe majja jõudsid, oli Mutrike jälle sama läbi kui eelmisel õhtul. Selgus, et kangelaslik jalutuskäik läbi põlvini lume ei olnudki kõikse targem tegu olnud. Mutrikesel tõusis (vist?) palavik ja Mutrikese Abikaasa mässis oma külmast lõdiseva Mutrikese pleedi sisse, nii et aint ninaots välja paistis. Mutrike vaatas oma veiste potsataja silmadega mehele otsa ja Mutrikese Abikaasal ei jäänud muud üle, kui Kerle Mehele sõnum saata, et "Naine suutis palaviku hankida ja kõik plaanid peapeale keerata."

Samal ajal kui Mutrike õndsat und magas, oli Mutrikese Abikaasa sunnitud igavuse peletamiseks Playstationi mängima.

Tund aega hiljem Mutrike ärkas ja arvas, et ei - nii lihtsalt tema alla ei anna. Tema ei ole nõus, et TERVE nädalavahetus valesti läheb. Ja tegelikult oli tal juba täitsa hea olla. Mutrikese Abikaasa arvas, et sellisel juhul võiks siis ka kaheksesi sauna minna. Ega see halba ju ei tee. Ilus plaan.
Sel ajal kui saun küdes, vaatasid Mutrikesed koos filmi ja jõid veini. Tegid süüa ja sõid. Kõik oli ilus....
...kuni Mutrike avastas, et äsja söödud söök ei taha mitte sees püsida, keeras ja keeras, kuni Mutrikesel ei jäänud muud üle kui mitte kõige elegantsemalt wc poole suunduda ja mitte kõige elegantsemalt söögist vabaneda. Nagu Sofi Oksaneni "Stalini lehmades".
Oli selle põhjuseks siis vein, vale söök, külmetus, väsimus või jumal teab mis, mõne aja pärast oli Mutrike jälle reipalt oma Playstationit mängiva mehe kõrval. Ja õhtu kahele võis jätkuda. Mutrikesed jõid veini ja vaatasid kaminas põlevat tuld ning arvasid, et nüüd võiks sauna minna küll. Kaua sa ikka ootad, et see soojemaks läheb. Käib küll.
Mutrike kooris end riidest lahti ja istus lavale. Tagumik ei jäänud just naks ja naks lavale kinni, aga ÕNNEKS ei olnud seal ka veel liiga soe. Muidu oleks järgnenud üsna kummaline pesumeetod, sest saunaruumis tuli kraanist vaid kuuma vett, samal ajal kui ülalkorrusel vaid jääkülma vett. Hea on, et Mutrikese Abikaasa hakkas leili viskamiseks vett tooma. "Ei, see saunaskäik ei ole minu jaoks," mõtles Mutrike ja toppis end sama targalt riidesse tagasi.

Mutrikesed otsustasid sauna asemel hoopis filmi vaadata. Mutrike jõi pärast "saunaskäiku" ära paar klaasi veini ja kustus. Keeras end pleedi sisse kerra, nii et vaid ninaots ja villased sokid pleedi alt paistsid.
Ei olnud sel õhtul romantikat ette nähtud.

"Seera juurest lähme homme läbi, eks?" küsis Mutrike oma Abikaasalt magama minnes, "Viime vabanduseks vahuveini või koogi, eks?"

...TO BE CONTINUED

Romantiline nädalavahetus ehk kuidas elu põnevaks teha, vol 1

Mutrikese nädalavahetus hakkas pihta sellega, et reede hommikul pani Mutrike selga peene punase kleidi, tikk-kontsaga saapad, mida ta muidu talvel ei paneks jalga ka siis kui keegi eluga ähvardaks, parimad ehted ja pakkis kaasa koti, et kohe pärast tööpäeva lõppu Tartu poole ajama panna. Seera poolt korraldatud uhkele õhtusöögile. Vahemärkusena ütleb Mutrike, et ta ei tee enam kunagi plaane, sest kui kõik saab viltu minna, siis kõik viltu ka läheb.
Pärast seda kui Mutrike oli peened riided selga saanud ja hakkas tööle minema, jooksis koer pruudi juurde. Perekond Mutrikesed leppisid kokku, et ei lähe koerale kohe järgi, sest lumesahk polnud veel käinud ja polnud mingit tahtmist lumme kinni jääda. "Teeme siis nii, et sina mine pärast tööd ikka Tartusse ära ja mina lähen õhtul koerale järgi, mul ehk väga kaua täna ei lähe,"otsustas Mutrikese abikaasa.
Mutrikese õde pidi Tallinnasse jõudma kella neljaks, nii et Mutrike jõuab viiese bussi peale ja pooletunnise hilinemisega õhtusöögile. Mutrikese abikaasa oleks töö lõpetanud kell seitse, käinud koera järel ja jõudnud Tartusse 11-ks, täpselt nii et Mutrike õhtusöögilt ära tuua. Ilus plaan.

Kell neli helistas Mutrikese õde, et hakkavad alles Tartust sõitma. Lumetorm ja sada muud häda. Mutrike helistas Abikaasale, et äkki tema saab ikka varem lõpetada. Selgus, et temal läheb oodatust hoopis kauem - vähemalt üheksani. Kell pool viis oli Mutrike dilemma ees - kas minna oma tikk-kontsade ja kompsuga linna poole, et kunagi siiski bussi peale jõuda või koju, et äkki ikka õnnestub hulkuma läinud kuts koju hõikuda, siis saab Mutrikese abikaasa kohe otse Tartu poole sõitma hakata. Arvutas näppudel, et õde peaks jõudma hiljemalt kell pool seitse, et Mutrike jõuab ikkagi veel Tartusse õhtusöögile. Mõeldud - tehtud! Käis poest läbi, ostis külakostiks kaasa vahuveini ja lasi headel töökaaslastel end koju viia. Koera ei kusagil. Siis tuli Mutrikesel hea mõte. Väljas on veel valge, saab veel jala Hugo pruudi juures ära käia. Viskas tikk-kontsad nurka, tõmbas kleidi alla suusapüksid, sidus kaela salli ja pähe läki-läki, mille alt paistsid pidulikud kõrvarõngad ja pani läbi lume ajama. Ei hakka ju kostüümi vahetama, õhtusöögile tuleb ikkagi jõuda viisakas vormis, mitte teksades või suusapükstes.
Lumi oli nabani, aga Mutrike sumpas vapralt läbi lume ja üle põldude. Saatjaks vaid tuul. Karjus Hugo, hugo, huuugoo, aga ikka vaikus. Naabrimaja oli juba lähedal. "Kui ma juba nii kaugele ära tulin, lähen ikka vaatan naabrite juurde ka, " mõtles Mutrike ja sumpas edasi. Leidiski koera naabrite juurest kamina ees lebotamas.
Juba hakkas pimedaks minema ja Mutrike tõstis tagasiteel tempot. Peaaegu et jooksis lumes. Kodu juba paistis, aga Mutrikesel oli jõud täiesti otsas. Oleks tahtnud sinna samasse lumme pikali visata ja...nagu Arno, kes kabeliaiast edasi minna ei jaksanud. Viimased jõuvarud kokku võttes jõudis Mutrike siiski koju ja kukkus diivanile. Kõik. Läbi nagu latikas.

Kell 18:51 kui õde helistas, et nad nüüd on juba suht lähedal, pani Mutrike end jälle kokku. Värvis huuled ära, värskendas meiki ja vaatas külakostiks ostetud vahuveini. "Tee mind lahti, tee mind lahti," ütles kapinurgal seisev pudel. Mutrike jõi klaasikese. 19:15 kui Mutrikesel oli juba kasukas istudes palav hakanud, tegi Mutrike veel ühe klaasikese, 19:30 kui Mutrike pidi plaan B järgi bussis olema, tegi Mutrike kolmanda klaasikese.

19:36 hakkas Mutrike liikuma bussijaama poole, et jõuda kella kaheksasele bussile.

20:03 jõudis Mutrike bussijaama ja nägi bussi, mis Tartu poole vurama hakkas. Järgmine buss pidi minema alle 21:00. Tore on! Mutrike helistas Abikaasale ja andis teada, et on ikka veel Tallinnas.
Mutrikese Abikaasa oli õnneks just tööd lõpetamas. Mis siis Mutrikesel üle jäi - istus oma kasukas bussijaamas ja ootas. Ja luges minuteid. Saaks siit juba minema, saaks siit juba minema...Appikene, armas jumal, tee nii, et see parm mind tülitama ei tuleks...saaks siit juba minema...pissile tahaks...süüa tahaks, saaks siit juba minema, saaks siit juba minema...

20:48 jõudis bussijaama Mutrikese Abikaasa - oli selge, et õhtusöögile Mutrike enam ei jõua. Korraga tuli Mutrikesele meelde, et ta pole päev otsa midagi söönud ja tundis, kuidas nälg silmanägemist ära hakkas viima. Samal ajal sõid teised kindlasti õhtusöögil pearooga. Mutrike mõistis korraga, mis tunne võis olla Hamsuni "Nälja" peategelasel. "Ostame tee pealt midagi, ÜKSKÕIK mida," ütles väsinud Mutrike Abikaasale. Aga mis te arvate, et tee peal on midagi osta!? Tund aega hiljem, Mäos, sai Mutrike ühe õnnetu šokolaadi, sest kõik kiirtoiduputkad olid oma uksed juba sulgenud.

23:16 jõudsid perekond Mutrikesed Tartusse. Mutrike saatsis Seerale sõnumi: " Annan alla. Olen küll Tartus, aga näljast nõrkemas, väsimuse käes suremas ja peavalu käes vaevlemas."
Maja oli nii lähedal, kui selgus, et läbi lume sinna ligi saada oli kunsttükk omaette. Auto tegi lumevalli sõites õige kahtlast häält ja rattad kaevusid üha sügavamale ja sügavamale. Mutrikese Abikaasa plaanis juba labida järgi minna, kui mingi ime läbi pressis auto end lumevallist läbi.
KOHAL! Lõpuks ometi olid Mutrikese seiklused otsa saanud.
Korraks tekkis Mutrikesel uus energia. Ta pani selga hommikumantli, põlema küünlad ja valas kahte klaasi veini, et lõpetaks selle väsitava päeva natukenegi romantiliselt.

00:15 tegi Mutrike silmad lahti, lükkas pealt pleedi, mille hoolitsev Abikaasa oli talle peale pannud ja koperdas Abikaasa käevangus voodisse. Ja kustus!

Pikk päevatee kadus öösse.

TO BE CONTINUED....

Teekond eikuhugi.....

Mutrike ühest korrast ei õpi. Läks jälle Kurja Pangatädi torkima. Seekord vastupidise sooviga - eestlane ikka ei oska ilma suure laenukoormata elada.
ja peale selle, Mutrike küll deklareeris kõva häälega, et tema enam horoskoope ei usu, aga no kui ikka lubatakse, et Tiigriaasta on soodne veemärkidele ja
soovitatakse riskida, siis...
Niisiis. Kirjutas Mutrike Kurjale Pangatädile ja küsis, millised oleks laenu saamise võimalused (summale x) ja tingimused?
Kuri Pangatädi kirjutas vastu, küsis, mis on laenuotstarve ja et sellised vastused annab laenukomitee ning soovitas teha taotluse internetipangas.
Mutrike kirjutas vastu ja sai "out-of office reply". Seekord oli Mutrike kannatlik, ei hakanud kedagi teist oma küsimusega tüütama. Täitis taotluse ära ja ootas.
Viis päeva hiljem tuli vastus: "Selliseid otsuseid teeb laenukomitee, oleks vaja ka teada laenu otstarvet. Samuti oleks vaja lisainformatsiooni ja ülevaadet Teie sissetulekutest ja kohustustest. Võite mulle meili peale saata oma krediidikohustuste ülevaate, maksuameti väljavõtte, tagatise väärtuse, suuruse/pildid, kaastaotleja andmed, krediidikohustused, pangaväljavõtted, maksuameti väljavõtte...."
Kuu aega tagasi maksis Mutrike osa oma olemasolevast laenust tagasi ja esitas täpselt need samad dokumendid. Jälle uuesti?
Meili teel küsis Mutrike, mis tegema peaks - suunati internetipanka taotlust täitma - lubati komitee otsust - internetipangast ilma komitee otsuseta suunati Mutrike tagasi meilivahetusse.
Mutrike küsis ju algatuseks vaid ühe lihtsa küsimuse? Või ei küsinud?
Igatahes ei jaksa Mutrike Kurja Pangatädiga jälle asju ajada.
ja ongi Mutrikesel 300 - 700 000 põhjust jääda Suure Ja Tähtsa Ettevõtte Kuningriiki!

Mutrike Ibseni lummuses

Üle pika aja on Mutrikese silmis sära ja Mutrike on täis energiat - lõpuks ometi on ta leidnud endale hobi ja töö, mis talle meeldib ning sõna otseses mõttes sära muidu hallidesse silmadesse toob. Mutrikesest saab Kultuuri Maaletooja (loodetavasti!)
Mutrike sai tõestust sellest, et ta pole üldsegi mitte rumal ja tema blond peakene kubiseb ideedest, mis karjuvad teostamise järele. Karjuvad, et peakesest välja saada.
Mutrike ei saanud öösel isegi korralikult magada - ärkas iga paari tunni tagant üles, sest ideid oli nii palju, vaimusilmas nägi ta juba, kuidas asjad välja näevad, kuidas teostatakse, kuidas.... Nii põnev!
Sellega seoses:
- Kas keegi teab, kas H. Ibseni luulet on eesti keelde tõlgitud?
- Kui pole, kas keegi tahaks luulet eesti keelde tõlkida?
- Kas keegi teab, kes peale E. Griegi (oivalise Peer Gynti) on veel H. Ibseni tekstidele muusikat kirjutanud? (mis massidele peale läheks)



Elagu Kunst!

AIR FREIGHT

Mutrikesel on tema imelises töös abis kaks imetoredat laomeest. Kratsivad küll pead ja püüavad end laoriiulite vahele peita, kui Mutrike oma asjadega tüütama läheb. Ohkavad ka iga kord kergendatult kui Mutrike lahkub. Aga päeva lõpuks on nad ikkagi väga abivalmid.
Mutrike saatis lattu tellimuse, millel kolm rida: vidin x 100tk, vidin y 50tk ja airfreight. Palus selle kenasti kokku panna. Tund aega hiljem helistas Mutrikesele laomees - tüdinud otsimast - ja raporteeris: Vidin x ja y on kokku pandud, aga air freight'i tema laos ei ole.
Mutrike ei hakanud naerma, ütles vaid, et siis ongi kõik korras, et selle air freight'iga tegeleb ise. Loodetavasti ei otsinud abivalmis laomees lennutransporti oma riiulitelt liiga kaua:)
Ütle siis veel, et nad ei ole abivalmid ja armasad. Ja tuju teevad ka heaks:)