Mondeo-Mati viimane vaatus ja Ida lastehoiust

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et Mondeo-Mati on juba vana mees, kes paar nädalat tagasi haigeks jäi ja ei käivitunud, nii vedasime me ta puksiiriga remonti. Ma pidin ta eile tagasi saama. Hea on, et ma olin ettenägelik ja olin rendiauto kasutust pikendanud, ma millegi pärast arvasin, et remondiga võib kauem minna. 

Remondiga iseenesest kauem ei läinud, küll aga selgus, et vanamehe remont läheb kaks korda kallimaks kui auto ise väärt on ja midagi ei garanteeri, et juba lähiajal ei ääks ta ikka uuesti haigeks. Niisiis tuli eile vastu võtta otsus. Mondeo-Mati oli oma viimase sõidu teinud ja tuleb magama panna. 

Ma tänasin oma suurepärast ettenägemisvõimet, et rendiauto veel paariks päevaks olin endale jätnud, sest vastasel juhul oleks ma Idale pidanud õhtul jalgsi järele minema. Autoga sõites on lastehoid küll lähedal, kuid jalgsi minekuks liiiiiiiga kaugel. 

Sel nädalal on mu elu veel lill. Uuel nädalal aga on mul kõigile palve: palun organiseerida kõik kohtumised, Diibi üritused ja Ida lastehoid Ussipessa. Või siis on ka teine variant. KUI KUSAGIL ON KEEGI, KES TAHAB MULLE UUT AUTOT KINKIDA, SIIS ILMA VALEHÄBITA VÕTAN SELLE KINGITUSE VASTU. Sisse pole vaja pakkida, ma hakkan kohe kasutama. 

Täna peame me Mondeo-Mati matuseid. Tore mees oli. Kole küll, aga abivalmis ja töökas.

Aga Ida lastehoius käimiseset rääkides, siis ma ei suuda ära imestada, kuidas asjad muutunud on. Juba teist päeva läheb ta hea meelega lastehoidu, naeruga, mitte nutuga nagu varem. Lehvitab mulle kenasti kui ma ära lähen. 

Kõige naljakam mu meelest on aga see, et kui ta muidu oli häbelik ja teistega mängima ei kippunud, siis nüüd on tal isegi sõbrants tekkinud. Veelgi naljakam on see, et Ida parimaks sõbrantsiks on tüdruk, kes oli natuke rohkem pahur kui teised, keda ei tohtinud puutuda ja kes hakkas iga asja peale nutma. Nüüd käivad nad Idaga koos mööda tuba ringi ja kallistavad teineteist. Kas pole mitte armas? 

Selle kuu ja natuke rohkemaga, mis Ida on hoius käinud, on ta muutunud veel sada tuhat korda asjalikumaks. Ma saan aru, et ta teeb kodus järgi mingeid liigutusi ja harjutusi, mida nad lastehoius õppinud on. Näiteks üritab ta kukerpalli teha. 

Jutukusest ja potilkäimisest ma juba rääkisin. Ta meenutab aina rohkem päris väikest inimest. Mitte  "vaid suht adekvaatset beebit". 

Mis mulle selle lastehoiu juures eriti meeldib on see, et lapsed õpivad nii toredaid asju. Eile tegid nad kõik koos küpsisetorti. Selles ei ole muidugi midagi erilist, aga ma ütlen ausalt, et mulle meeldib, et ta teeb neid asju lastehoius, mitte kodus. Vähem koristamist;) Eile oli mul küll tahtmine koos Idaga ka kodus kooki teha, kuid avastasin, et vahukoor oli vanaks läinud. Ikka juhtub.

Ma kartsin küll, et Ida on lastehoiu jaoks liiga väike, kuid te ei kujuta ette kui uskumatult tubli ja tragi võib üks pisikene inimene olla. Lastehoid tuleb talle kindlasti kasuks. Nüüd pean ma vaid leidma mooduse, kuidas ta sinna/sealt transportida. 

Rendiauto pidamine läheb üle mõistuse kulukaks. Liisingut ma ei saa. Raha mul pole. Millised on alternatiivid?

Ahjaa. Eilse küsimuse vastuseks. Ma olen KÕIGEST 33. Märtsini. Kuigi ma ise teadsin, et olen juba 34;)