Sunday, January 4, 2015

Mis toimub?


Me oleme paar viimast nädalat Marekiga pea iga päev üllatunud. Ida üllatab ja šokeerib meid heas mõttes pea iga päev. Me ei saa aru, mis toimub. Iga päev õpib ta midagi uut, mis minu väikese aju jaoks tundub nii võimatu, sest ma olen ikka arvanud, et ühe-aastased lapsed on...noh...suht saamatud. Ida ei ole üldse saamatu. Ta oskab neid värvilisi eri suuruses potte üksteise sisse panna, selle selgeks õppimine võttis tal aega umbes paar kuud. Kuna tundus, et sellised mänguasjad talle meeldivad ostsime me talle ka erinevas suuruses rõngastega torni. Ma olin nii pettunud kui ta juba teise korraga need rõngad õiges järjekorras posti otsa tagasi ladus. Okei, iga kord ta seda siiski enam õigesti ei tee (siis vihastab ta ja viskab rõngad üle tuba laiali), aga ikkagi... Kuidas ühe-aastane oskab midagi sellist?

Ta laulab ja tantsib muusika saatel teleka ees ja plaksutab kui muusika lõppeb. Kõik laulud talle ei meeldi. Kahjuks on ta mingil määral pärinud isa muusikamaitse, sest kui Uku Suviste  Tarmo Pihlapi "Alpi laulukest" laulis, läks Ida puhta pööraseks. Samas meeldib talle õnneks ka Dagö. Ja Trad!Attack ning Metallica. Nii et muusikamaitset annab veel arendada.

Ma pidin üllatusest pikali kukkuma kui ta ise wc-sse läks ja potile istus. Nüüd teeb ta seda pidevalt. Kahjuks on ta liiga kärsitu ja ei jaksa oodata, kuni ma mähkme jõuan ära võtta, aga pole hullu, point jääb samaks. Vähe sellest, ta võtab ise oma mähkme ja viib selle kööki prügikasti. Ma mõtlesin, et ma näen und.

Kui ta saab aru, et on õueminek, toob ta ise oma saapad ja üritab need jalga saada. Seda muidugi hea tujuga, halva tujuga viskab ta end lihtsalt esikusse pikali.

Samuti teab ta, et hommikuti tuleb Hugo õue lasta ja kui Hugo liiga kaua õues on olnud, tirib ta meid näppupidi** välisukse juurde ja käseb Hugo tuppa kutsuda.

Selliseid tillukesi "imesid" juhtub iga päev. Kõige rohkem aga üllatab mind see kui palju ta viimase paari nädalaga rääkima on hakanud. Pean teile muidugi pettumuse valmistama kui arvasite, et ta suudab kaasa rääkida päevapoliitilistel teemadel, kuid tema sõnavara areneb iga päevaga. Issi, emme, kass, tadaa ja aitäh on eilne päev. Juurde on tulnud kiiga-kaaga, ei taha, anna, hopsti ja tipa-tapa.

See kõik tundub nii uskumatu. Me vaatame tillukest Idat heldimuspisarad silmis ja uhkus rinnus, sest meil on kodus kasvamas väike geenius.* Või vanainimeste laps nagu Marek lisas.






*Jah, loomulikult ma tean, et miljon teist samavanust last teevad samasuguseid asju, aga kuna mul puuduvad varasemad kokkupuuted lastega, siis see kõik tundub nii uskumatu. Ja lahe. 
** Istuda ei saa me nüüd enam üldse. Ida muudkui haarab näpust kinni ja tirib meid kaasa.

6 comments:

  1. Jaaa, kuna meie lapsed on peaaegu sama vanad, siis tean ma hästi mida sa tunned 😊 Trikke tuleb neil väikestel imedel lausa varrukast!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Onju uskumatu!Täna rabas mul telefoni käest, istus sellega toolile, pani telefoni kõrva äärde ja kukkus hallootama (millele järgnes veel pikk välismaakeelne vestlus:D)

      Delete
  2. Oota veel natuke, siis hakkab ütlema "pesumasin" ja "jõulupidu" ja "kaerahelbed". Ja teab, et raamatu parandamiseks on vaja teipi, mis on panipaigas. Ja teab, mis nuppe peab nõudepesumasinal vajutama....
    Mul seda imestamist jagunud juba pea 2 aastat ja järjest hullemaks läheb. Täna virutas klaasiga taldrikust tüki välja ja teatas, et liimi on vaja. Etnagu mismõttes? Ja ma pole omaarust küll teinud piisavalt, et ta nii taiplik ja tark peaks olema.... Me ilmselgelt koguaeg alahindame oma lapsi. See vast on seotud sellega, et nad aegajalt seal põrandal ilma (meile mõistlikuna tunduva) põhjuseta röögivad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui Ida "kaerahelbed" ütlema hakkab, siis ma kutsun televisiooni seda vaatama.

      Delete
  3. Tead, mul on 4 last (üks juba üle 20 ja viimane 5) ning iga lapse puhul suudan imestada, heldida, üllatuda. Ja nad on kõik tundunud andekad (ja õnneks on siiani - igaüks omamoodi). Mul on hullult vedanud... Usun, et Sul ka, sest oskad märgata seda, mis paljudel jääbki märkamata.

    ReplyDelete
  4. Ja varsti tuleb ta jutuga, et mul on suur saladus, aga ma lubasin, et ma sellest kellelegi ei räägi...mõtleb veidi ja küsib paberit, ning kirjutab pisikese kirjaveaga täiesti arusaadava lause paberile. Ja see laps on Idast ainult mõned aastad vanem. See on täiesti uskumatu, kui targad on lapsed.

    ReplyDelete