Saturday, January 31, 2015

Elu on ikka imelik



Ma pean ausalt tunnistama, et veel aasta aega tagasi ei olnud ma Eesti maksusüsteemi väga süvenenud, et veel ausam olla pean ma tunnistama, et olen ise nõudnud tööandjalt 2000-eurost palka ja vaadanud teda lolli näoga kui mulle on öeldud, et kas sa tead, et teist sama palju maksan ma riigile maksudeks. Ma pidasin seda valeks, mille taha on hea pugeda, sest tööandja ei raatsi palka tõsta. Olgu, ma liialdan tõesti veidike, et teist sama palju läheb riigile, aga ega ma väga palju ka ei valeta (nt 1000-eurose palga pealt maksame me riigile ca 600 eurot).
Nüüd juba üle aasta saan ma aru, kuidas ma ise olen oma endistele tööandjatele liiga teinud. Ei, mitte nemad ei taha minu pealt rikastuda ega koonerdanud, nemad ei olegi tahtnud mult seitse nahka koorida, seitse nahka koorib meilt hoopis riik. Iga jumala kuu kui on palgapäev, vaatan ma ahastusega makse, mida me maksame. Ja ma mauran ja vahutan kui ma kuulen poliitikute lubadusi tõsta miinimumpalk 800 euroni. Ma mauran ja vahutan kui inimesed rõõmustavad selle üle, "sest kaua võib tööandja ausat töötajat koorida". Ma mauran ja vahutan kui inimesed ei saa aru, et selline miinimumpalk tähendab väikeettevõtluse väljasuremist. Kõige kurvem selle juures on, et mina tahaks väga väga väga kõigile oma töötajatele maksta vähemalt 1500-eurost palka, aga kas teie olete nõus prae eest 35 eurot maksma?  Ja on sellest palgatõusust siis kasu kui see tõstab ka hindasid?

Viimaste päevade jooksul on sotsiaalmeedias jagatud palju Maire Forseli arvamuslugu (http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/maire-forsel-mis-on-eesti-vaikeettevotja-aususe-hind?id=70680311). Siin ma ütlengi, et elu on ikka imelik. Ei oleks ma uskunud, et tuleb päev, mil ma selle naisterahva sõnadega nõus olen, sest ma olen teda aastaid pidanud maailma kõige rumalamaks inimeseks (kes tahab teada, miks, guugeldage. Vihjesõnaks annan teile "mutrike"). Aga näete, tuli päev, mil ma ise aplodeerin Mairele, et ta pani kirja selle, mida ka mina mõtlen. Puust ja punaselt. Lugege ja mõelge! Mairel on õigus. 

Te ei kujuta ette kui veider on seda lauset kirja panna. Aga tundub et me kõik areneme. Nii mina kui Maire.

                                   
Just sellise tülpinud näoga oleks ma Maire juttu aastaid tagasi kuulanud. Täna enam mitte




20 comments:

  1. Täiesti tõsi. Ka mu ema uuel elukaaslasel oli alles hiljuti Eestis elades oma väikeettevõte ja olgem ausad - tõstad palka- läheb äri pankroti, kärbid palka - töötajad ei ole rahul. See on täiesti ajulage mis on juhtunud majanduse ja maksusüsteemiga. Hinnad tõusevad, palgad langevad ja ongi selline olukord kus oma ärile on meeletult raske jalgu alla saada, sest maksud on üüratud ning nagu sinu näites - kui paljud eestlased, kes ei tulevad ots otsaga kokku, suudavad endale lubada 30 euroseid restorani arveid? Seda enam, kui on tegu üksikvanemaga - alles eelmine aasta ei saanud me Eestis elades endale lubada 2 eurose jäätise ostmist, mida me räägime 30 eurosest praest.
    Muidugi, ma olen alles 16 niiet mida mina ka täpselt tean, aga nii palju kui ma olen kuulnud/näinud on väikeettevõtjad ühed kanged ja tublid inimesed keda kahjuks Eesti riik ei toeta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa oled 16? Ja ometi tundud targem kui paljunäinud, elukogenud poliitikud.

      Delete
  2. On juhtund jah nii,et olen 16 heh :D Ma olen alati tahtnud rajada oma väikeettevõtet ning olen uurinud seda asja (nii leidsin ka sinu blogi). Sa oled ainus, kes nii avameelselt ja tõeselt räägib kui raske see tegelikult on ning millised majanduslikud probleemid sellega kaasnevad ning ma tõesti tänan sind selle eest. Raha väärtusest olen teadlik "tänu" sellele, et pidevalt oli meil söögirahaks 5 eurot kuus - iga sendi väärtus tõusis.
    Olen su suur toetaja ning kui järgmine kord Eestisse tulen siis kindlasti külastan ka Diipi. Edu kõiges mida sa teed ning kindlasti jätka inimeste valgustamist sellistel teemadel kuna seda on vaja :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on rõõm kuulda kui minu blogist ka natuke kasu on:)

      Delete
  3. Ma lugesin tollal su postitusi, aga ei mäleta üldse, et Maire oleks sel teemal sõna võtnud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Maire võttis korralikult sõna skeptiku lehel. Ja nooo andis ainest Mutrikese lugudele...

      Delete
  4. Aga kes, kus ja millal ütles, et Eesti poliitikud üldse väikeettevõtlust toetavad? Piisab ainult vaadata erakondade rahastajate nimekirju, siis vaadata seda, missugused ettevõtted nendele rahastajatele kuuluvad jne. Süsteem on täiesti mäda... Ja see 1000 euroste arvetega peedistamine, ma tahaks igal ahvil, kes ütleb, et see ei ole lisakoormus, kaela kahekorra käänata nagu supikanal. Muidugi arvab lihtinimene, kes ei tea maksusüsteemist ja käibemaksu deklareerimisest ja muust säärasest just ülemäära palju, et vot kui tore riigiisad teevad ometi midagi, et maksupettureid tabada. Päris nii lihtne see asi ikka ei ole ja kõik need toredate loosungitega vürtsitatud seadused ja määrused, on üks harilik poliitiline tsirkus. Et ei peaks tegelema strateegiliselt oluliste küsimustega, mis riiki vaevavad.

    ReplyDelete
  5. See sinu arvates rumal inimene on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe cum laude. Kaldun arvama, et tal ei olnud oma ametikoha tõttu sinuga niiväga puutumust ja sa said ise nii enda kui tema rollist valesti aru. Inimene, kes arvab, et Maire aastaid tagasi loll oli ja nüüd äkki targaks hakkas, on ilmselt ikka ise loll ega tunne inimesi :) Kas sa temaga üldse kohtunud oled? Ma mõtlen silmast-silma, mitte internetis?

    ReplyDelete
  6. Ma paraku tean, miks kirjutaja Mairet rumalaks peab. Elan Mairega juba 7,5 aastat koos. Olin samas toas, kuulsin nende telefonivestlusi ja nägin meilivahetust. Asi oli selles, et see inime siin, ei tulnud oma tööga toime, Maire püüdis teda siiralt aidata, jagas näpunäiteid ja andis nõu, aga ega põikpäisele ja rumalale inimesele asju selgeks tee, tema arvab ikka, et keegi teine on rumal ja vihastab hoopis heatahtliku abi peale ja hakkab abistajat oma blogis mõnitama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei pea, vaid pidasin. Tema artikkel, mida ka mina jagasin, on äärmiselt tark.
      Las see mineviku tõde jääda siis selline kui nii lihtsam on. Kui sa kohe telefonikõnesid kuulsid. Neid olematuid;)

      Delete
    2. Ma sattusin siia blogisse täna hommikul Maire nime guugeldades. Ta ise alles magas, nii et mul polnud võimalik temalt midagi täpsustavat küsida. Nüüd ta siin ütleb jah, et te olevat suhelnud peamiselt meili teel. Mairel oli tol ajal tohutu töökoormus ja eks ta jagas siin kodus minuga oma muresid iga päev – selle tõttu ilmselt ka minu ekslik mälestus, justkui te oleksite telefoni teel suhelnud. Ma arvan, et sul pole kunagi olnud võimalust teda tundma õppida, sest see inimene, kellest sa oma blogis kirjutad on mulle täiesti võõras – mina elan koos hoopis teistsuguse Mairega.

      Delete
    3. Sel pole enam üldse tähtsust, oli mis oli. Mina sain tänu tollele kogemusele seal ettevõttes tugevamaks ja olen täna seal kus olen.
      Oluline on hoopis see, et inimesed saaksid aru, et maailm ei ole must-valge, et tôöandja ei ole alati paha kui ta palka ei tõsta, et medalil on ka teine külg - see, millest Maire kirjutab. Oleks tore kui Eestis väikeettevõtlust toetatakse, mitte ei tahetaks välja suretada.

      Delete
  7. Lgp Anüümne Mairega-Koos-Elaja, kuidas sa siis kommenteerid seda lauset: "Olin samas toas, kuulsin nende telefonivestlusi ja nägin meilivahetust.", kui sa tegelikult ei olnud kordagi samas toas ega kuulnud kordagi ühtegi telefonivestlust? Väljamõeldis? Kirjanduslik liialdus? Vale?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olin küll samas toas, ma pole seda kusagil väitnud, et ei olnud ja meilivahetusega olin samuti kursis. Telefonivestlustega on nii ja naa, võib-olla tõesti eksisin, see oli palju aega tagasi ja Maire ajab palju oma tööasju telefonitsi. Aga lõpetame nüüd selle jutu, tundub, et blogipidaja on oma vaated ümber hinnanud ja minevik las jäägu seljataha. Positiivne on, et ta mu postitust ära ei kustutanud, kiitus selle eest.

      Delete
    2. Miks ma peaksin kustutama? See oleks väiklane. Julgen avalikult kirjutada, pean julgema ka erinevaid kommentaare vastu võtta.
      Samamoodi peaks ka inimesed julgema tunnistada oma minevikus tehtud vigu. Kõik inimesed;)

      Delete
  8. Aga nii ongi, et aeg muutub, arvamused muutuvad jne.
    Minu meelest see, et sa sellest kirjutad ja julged avalikult tunnistada, et oled kelleski-milleski eksinud, näitab igatahes arengut ja täiskasvanulikku käitumist.

    ReplyDelete
  9. Ma ei tea seda varasemat lugu, aga tahaks väga sõna sekka öelda ja kommenteerida üht kommentaari: olen nõus, et cum laude on näitaja, aga see ei tee veel inimest ja selle hindamiseks on paraku teised kriteeriumid. Nojah, mitte midagi isiklikku. Lihtsalt üks arvamus.
    Artikkel on muidugi tõesti asjalik, aga kas ka muutusteni viiv, ei tea. Loodetavasti suudavad väikeettevõtjad piisavalt häält teha, et miski muutuks. Palgatöötajana ütlen, et saan küll aru, milline maksukoormus ja vastutus on väikeettevõtjal, aga kuna see väga minu mure ei ole, siis tahan ikka oma palka ja loomulikult suuremat.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga võta siis niipidi, et kui väikeses ettevõttes töötab kümme töötajat, kõik nad soovivad suuremat palka, kaasa toob see selle, et palgatõusu asemel paneb ettevõte uksed kinni ja töö kaotab kümme inimest, sina nende hulgas.

      Delete
  10. Ma ei tea, mis teil toimus, aga kedagi kiita, teda vahetult enne koledal kombel maha tehes? näitab ikka eriti kuivõrd täiskasvanu ja arenenud ollakse... aga võib-olla oligi eesmärgiks, et googeldades mingi plekk jääks inimest saatma?

    ReplyDelete